Infernal Visions Of Green Hell

Ma ei taha olla mina! Ma tahaks v2ga juua ja palju, aga ma ei saa, sest ma oleks vahepeal peaaegu 2ra m2danenud ja pean nyyd kahe suu poolega rohtusid sooma.
Ma tunnistan ausalt: pole nii pikka aega midagi kirjutanud, sest kasutasin oma aega parema meelega Eesti Ekspressi lugemiseks.
Juttu tuleb sellest kuidas ma yhe eelajaloolise inimesega looduskaitsealal ahve tapmas k2isin. Sattumisest allilma. 8-p2evasest laevas6idust. Roovimiskatsest. Boliivlaste barbaarsusest.
Mul on k6igest kopp ees, seega ma heietama ei hakka ning kirjutan lyhendatult ja kontsentreeritult ehk yhes6naga ainult huvitavast.

Unustus Mamore'l

P2rast seda kui ma olin end Trinidadis oblivion'i oodanud, 6nnestus mul leida yks r2pane ja s22skedest kubisev j6elaev, mis pidi paari p2eva p2rast ankru hiivama. Leppisin "maestro ja comandante" ehk maakeeli kapteniga kokku, et oobin ool vahetult enne lahkumist laeval. P2ev saabus ja panime 6htupoolikul mu koti kapteni kuuti luku taha. Mees lubas samuti laevalmagada. Kui kell 2000 linnast tagasi j6udsin polnud mehest kippu ega k6ppu. Ootasin ca 3 tundi s22separves. Ei midagi. Yritasin ylej22nud meeskonnaltabi paluda, et oma asjad k2tte saaks(helistage kapule, andke v6ti jms). Nad osutusid ignorantseteks imbetsillideks ja neist polnud kasu. Mulle soodeti ette mingeid t2iesti suvalisi arve(mis v6iks viidata kapteni naasemisajale), nagu see Boliivias k2ib(enamus inimesi annab mingi suvalise vastuse isegi siis kui neil absoluutselt 6rna aimugi pole). Numbrit neil muidugi polnud. Olin kuradi v2sinud ja moskiitod h2vitasid mu surelikku ihu. Yhtegi kylalistemaja sadamas polnud, midagi linna poole ei liikunud. Yritasin laeva katusel magada. Ei 6nnestunud. Kell 01:30 mu kannatus katkes, olin maruvihane. Tahtsin tappa, paksu myhaka boliivlase ja karjuda: "Vete a la mierda, maldita sea!" Haarasin mootoriruumist rauasae ja l6ikasin luku l2bi, vabastades omavara. J2rgmised 1,5h kulusid vihast vahutades linna k6ndides. Kogu loo tulemus minu jaoks: tuli end uuesti unustusse oodata, enne kui j2rgmine laev l2ks.
Minu uue laeva El Capi v2ljumine hilines muidugi u p2eva, aga l6puks jumala ime juhtus ja pargas asus teele. Meie last oli pindalalt laevast endast u 5x suurem. Vedasime mystilistes kogustes majapidamisgaasi. J2rgmise 8 p2eva jooksul tehti nende tynnide vahetus l2heduses omajagu suitsu. Ma ei uskunud bufeo´desse(roosadesse j6edelfiinidesse), aga esimest silmasin 10min kaugusel sadamast.
Enamus p2evadel oli p2ike kella 11-st 16-ni seniidis ja kuumus m6rvarlik. P2ike penetreeris ja selle kiirtes seista oli fyysiliselt v2ga ebameeldiv. Tundsin end nagu konn k6rbes. Syda oli paha ja letargia k6va. Kuna suur osa laeva pindadest oli kaetud plekiga oli seal saabasteta k6ndimine v6imatu. Muna praadimine seevastu v6imalik. Ebasanitaarsest koogist, mis asus p6him6tteliselt mootoriruumis, serveeriti meile tavaliselt masaco´t(rohelistest banaanidest v6i yucast keedetud/praetud ja segitambitud mass segatud kuivatatud liha charque´ga, mis p2evakuumuses gaasiparvedel haises).
Eesti s22sed vs moskiitod on justkui v6rrelda omavahel krokodilli ja cockodrill´i.
Selle reisi jooksul n2gin ma 2ra vist kyll k6ik Van Damme filmid. Highlight oli viimane Rambo, mis mulle selle konkreetsuse ja brutaalsuse t6ttu meeldib. Kui laeva j6uallikaks olev Volvo rekkamootor seiskus, k2ivitus "kinogeneraator", mis v6imaldas kokalehti mugivatel laevapoistel Hollywoody aktsiooni(oma halvimas) nautida. Kahjuks seda elektrigeneraatorit enamasti enam v2lja ei lylitatudki, vaid see undas enamasti varaste hommikutundideni.
Meil oli kyll omajagu kohalikke reisijaid pardal, kuid 6ige pea sai selgeks, et mul pole kaasas ei piisavalt s6pru, raamatuid, alkoholi, muusikat ega drooge, et mitte j2lle end unustusse oodata. Amazonas on l6pmatu ja yksildane, kuid kallas ei muutu. Yritasin huluksminemist v2lrida sellega, et sidusin end koiega yhe parve kylge ja k2isin ujumas st lohisesin s6itva laeva taga. T6mme oli p2ris karm, aga yritus muutus peagi ohtlikuks pigem seet6ttu, et kohati hulpisid vastu terved suured puud, mis parve alt l2bi k2isid ja mille eest oli nende laiade okste p2rast keeruline k6rvale p6igata. Ainult yks laevnik pidas seda yritust(rontidest hoolimata) ohtlikuks, kuid teised naersid ja kysisid, et kas teed seda veel.
Yhe peatuse ajal otsustasin end maandada ja machetega natukene metsa teha. Olime mingi farmi juures ankrus kuna ilm oli halb. K6ndisin mooda mudast lehmarada ja imetlesin hiigelsuuri termiidipesi kui mingi tume volask mu nina all v2lkkiireid liigutusi tegema hakkas. Suur must madu. Hiljem imestati, et miks ma teda maha ei loonud. Noh, p6hjuseid oli mitmeid.


Kaamelis6it on ajav6it

Viimaks Guyaramerinis sain arsti juuures k2ia ja korraks Brasiiliasse p6igata, ent Gyjara-Mirimis veetsin ainult 2h, sest seal ei toimunud midagi. Brasiillased kasutavad ysna palju jalgrattaid, mis on positiivne. Guyaramerin on r2ige toostuskaupade ja narko meka. M6lemad suunatud neile erinevat v2rvi krussis juustega inimestele.
Peagi istusin Riberalta yhistaksole. Mingil hetkel lendas masinal juhipoolne tagumine ratas alt 2ra. Omap2rane. Mind j2ttis see juhus kylmaks. Aitasin juhul kadunud rehvi v6sast v2lja raiuda ja s6it j2tkus. M6ttetu linn j2llegi, eriti turistidele. Peale selle, et koht toodab suurtes kogustes brasiilia p2hkleid ei toimu seal mitte muffigi. Linnast avanes vinge vaade teisel pool Beni j6ge asuvatele metsadele, kus v6iks nii m6ndagi peidus olla, aga selva kylastamiseks on Boliivias paremaid alternatiive. Kohalike 6htune meelelahutus(peale seebikate vaatamise) on see, et s6idetakse x hulga motikate ja rollerite otsas ymber keskv2ljaku(s6brad/tuttavad k6rvuti) ja aetakse juttu. See k2ib nii noorte kui vanade kohta. J6in plazal kohvi ja n2gin samu inimesi must n korda moodumas. Tyypiline boliivia absurd.
J2rgmisel p2eval algas s6it Riberaltast Rurrenabaquesse. Start oli kena, aga siis hakkas sadama, millele j2rgnes eepiline v6itlus l2bi muda. Kell 11 alustasime ja kell 3 oosel otsustati paigale j22da, sest muda oli nii libe, et buss oli suurema osa ajast teega risti. Hommikul kell 7 tehti uus katse, kuid peale 30min vingerdamist uppusime lootusetult porri. Enamus rahvast kamandati v2lja, kus me 3h seenevihmas vahtisime, kuidas meie motoristid bussi all roomavad ja kirkadega/labidatega kaevavad. Tee oli blokeeritud ja l6puks kogunes ymberringi 4 veoautot ja 3 bussi, millest yks osutus sama firma nime kandvaks(Vaca Diez - Lehm Kymme, kuigi Vaca Veinte oleks kohasem). See 10 lehma j6ud aitaski meid v2lja, muidu oleks ilmselt 3h veel l2inud. S6iduk n2gi seest eemalet6ukav v2lja-paks kleepuv muda ummistas vahek2igu. Kokku oli seda tralli ca 30h ehk kestis 2x kauem kui kuiva ilmaga.
Peale seda perifeeriat oli Rurre t6tatud maa. Kohvikutest/baaridest kostis ka muud muusikat kui see kohutav r2uskav tilu-lilu, mida kohalikud kuulavad kui nad end oma ebahubastes sinise valgusega 6llekates segi kammivad. Sai ka kirjanust tarbida. Olgugi, et Boliiviast on v6rsunud maailmakirjanduse klassikat kirjutanud mehi, t2hendab libreria siin mingit prahihunnikut kustukummidest jalgpallideni. Kultuuri asemel on k6rb. Raamatuid ei myyda ega loeta ja need "raamatupoed" ja trykised on yks suur nali. Rurre n2eb k6vasti turismi ja on seet6ttu paremini varustatud nii inimeste kui materjalidega. Selle k6ige pahupool on tobedad turistid, kes tahavad loomi kiusata ja ekspluateerida. Kehvade savanni- ja metsatuure pakkuvate agentuuride ees on 66vastavad plakatid millel ilutsevad lolli ilmega gringod, kelle n2ost v6ib lugeda:"Vaata kuidas ma seda faking cockodrill´i piinan, v2gev kas pole!?!" Juudid k2ivad siin ebaseaduslikul jahil ja 6htuti ajavad s22stuagentuuride giidid baaris valgele lihale keelt k6rva. Ilmselt tehakse vahest ka natukene kokat ja sugu. 6nneks j2i mul k6ige hullem laaste n2gemata, sest 6iged loomav2ntsutajad vajuvad alles kuiva perioodi alguses kohale. Olgugi, et t2nap2eval on juba nii k6ik byrood kui ka turistid oma arust jube okoloogilised saavad isegi 10m anakondad pampas(m2rg savann) maha ja taha ja surevad maha.


Jaht Rohelises P6rgus

Kuna turism on sealse pargibyrokraatia yle m6istuse absurdseks ajanud(ma ei viitsi detailidesse laskuda) siis otsustasin ilma tobedalt palju raha maksmata iseseisvalt siseneda. Plaan oli minna San Jose kylasse, mis on pea ainus pargi territooriumil asuv suurem kogukond ja sealt edasi. Yletasin paadiga j6e ja s6itsin mikrobussiga 2h ylespoole Tumupasa kylla, mis asub kaitseala piiri l2hedal. Leidsin yles 31km pikkuse tee otsa San Josesse ja j2in selle k6rval v6sas pimedat ootama. 5km kaugusel pidi asuma pargivahtide kontrollpost. Kui t2ielik pimedus oli laskunud hakkasin liikuma. kohati tulid m6ned motikad, varjusin v6ssa(kohati v2ga j2rskudel n6lvadel) ja liikusin esimese osa teest lampi kasutamata. Kontrollpost oli, nagu oodatud, mehitamata. Kuna m2gine metsaveotee l6ikas sygavale parki,l2bi paksu metsa, sai k6iksugu loomade ja putukate pillerkaari nautida. Oosel on rohelises p6rgus teadagi hull pidu. Esiteks koht helendab igasugu fosforilendurite t6ttu, siis vihisevad lugematud nahkhiired j2rjepidevalt 15cm kauguselt otse n2o eest mooda(6nneks on neilradarid v2ga paigas ja lennu6nnetusi ei juhtu). K6igele lisandub kohati kurdistav sitikate saagimine(nagu keegi l6ikaks ketassaega lauajuppe). Oma panuse annavad liiga suured ooliblikad, kes sulle n2kku kinni lendavad, sest su otsa ees on latern. Puude vahel vilguvad kollased silmad. Yks v2iksemat m66tu metskass hyppas minu ees p66sast v2lja ja maandus keset teed. Vahtis mulle ca 15-20m kauguselt otsa natukene aega kuni ma metslase h22li tegin ja ta minema kihutasin. Ykskord tulistas oine San Jose r2ndur samal teel jaaguari, sest too j2litas teda. Hiljem kylast tagasi tulles liikus minust 30min - 1h taga pool perekond, kes samuti jaaguari n2gi.
Kuna oli vaja p2ris mitu laia oja(ehk v2ikest j6ge) yletada, ei j22nud need kollased silmad mul viimaseks, vaid n2gin yhte paari teisel pool vett mooda puud yles ronimas. Mingi v2ike kaiman l6i vist ka sulpsu. Kuna nendes j6gedes elavad mageveeraid, kelle myrgine ja muidu mikroobe t2is terav oga(mis l2bistavat ka 6hemaid saapaid) v6ib inimese halva 6nne korral v2ga mitmeks n2dalaks haiglasse saata ja veel pikemaks ajaks lombakaks teha(nagu oli juhtunud minu v66rustajaga San Joses), siis on parim vett l2bides roikaga vett h2irida, et rai eemale peletada. Seal metsas on yldse nii palju asju mis enamasti kyll ei juhtu, ent kui juhtuvad, on v2ga puine(selleni j6uame). Lehestikust kostis ka muidu raginat ja mets t6esti elas. Kuna olin alustanud kell 8 6htul, rada oli mudane ja m2gine ning kott kaalus ca 28kg(kaasa v6etud toidust) siis kell 4 hommikul olin t6esti unine,leidsin juhuslikult varem kasutatud laagripaiga(v2ga imelik, et see eksisteeris ja veel veidram, et mu vaist mind sinna juhatas, sest seda polnud teelt n2ha) ja puhkasin.
J2rgmisel p2eval j6udsin maailisse 400-aastat vanasse kylla, kus puudub endiselt nii elekter, levi, balloonides gaas ja vihmahooajal ka transport - yhes6naga dark medieval times sealse 500-800 elaniku jaoks. Kylav2ljaku asemel on karjamaa, k6ikjal kappavad ringi varssadega hobused, koht kubiseb tsitrusviljapuudest(mandarinid, apelsinid, greibid, sidrunid) ja magusad kypsed mangod, milliseid Euroopas veel n2htud ei ole, potsatavad puu otsast alla. Kultiveeritakse maisi, yucat ja erinevaid banaane. Pime paradiis, sest alates 19:30-st k2ib elu kyynalde, petroolleumi- ja taskulampide valguses kuni kell 21:00 p6hku poetakse. Syya keedetakse tulekoldel. Tumupasa, mis asub k6iges 31km kaugusel, naudib k6ike seda, mis San josel puudu, ent kahe kyla vaheline mudarada "elab" sootuks oma elu ja mingeid liine vedada v6i seda aastaringselt kasutamisk6lbulikuna hoida on kallis kuni v6imatu. Selles veendusin ma tagasiteel isegi.
J2rgmisel p2eval k6ndisin alla Tuichi j6e 22rde. P2rast m6ningast passimist kohtusin Hipolitoga, kohaliku yrgmehega, kes parve omab. Mul oli plaanis 5-8 p2eva yksinda mooda hyljatud rada l2bi metsa Apolosse(asub teisel pool parki) matkata. Hakkasid kooruma v6ikad detailid: esiteks on esimese p2eva jooksul vaja navigeerida yle erinevate radade(2 muud rada), millest yks l2heb Apolose, aga muud x suunas m2gedesse ja veid kasutatakse jahtimiseks. Kui esimeseks p2evaks giidi ei v6ta on 66 protsendise t6en2osusega kohe fucked. Isegi kui 6igele rajale j22da peab pidevalt kikivarvul olema. Esiteks olevat see suht umbes ja teiseks tuleb kohati yletada mingit v2iksemat j6ge 10-14 korda j2rjest(osaliselt mooda j6gesid liikudes ja neid pidevalt yletades on rada raske teiselt poolt leida). Kusagil 2. ja 3. p2eva vahel tulla mingi bambust t2is koht, kust l2biminek v6tvat v2hemalt 3h ja seal olla rada t2iesti kadunud. Apolo poolsel raja poolel on kaardil m2rgitud v2ikeseid kogukondi, kuid esimene neist olla mahaj2etud ja 2 ylej22nut Apolost kiviga visata - yhes6naga 80 protsendil rajast oled isolatsioonis. K6ige kroon on ohtlikud metssead. K6lab imelikult ja ongi, aga vastab t6ele. Kirjutage googlisse peccary ja vaadake j2rele. Agressiivne hord. Liiga kurjad, et neid kodustada, liiguvad 50-200 pealistes gruppides, soovad jahimehi(on olnud mitmeid intsidente), muidu n2rivad juuri, aga inimlihast 2ra ei ytle. Kohtades, kus neid ei kytita inimesi ei karda ja v2ga halva 6nne korral piiravad su sisse(teevad piiramis66nga). Mingite legendide kohaselt juurivad isegi selle puu yles, kuhu otsa sa roninud oled. See sigade osa oli mulle liiga palju informatsiooni, aga v2ga suur eksimisoht 66nestas oluliselt rohkem moraali. See on fakt, et need notsud on ohtlikumad kui mistahes jaaguar, aga sellised juhused on siiski v2ga harvad. Kui neile otsa koperdada kui p6rsad platsis on siis ryndavad sama kindlalt kui j22karud polaaruurijaid ehk enamasti.
Peale seda juttu oli esimene m6te veel minna ja ma maksin Hipolitole, et ta mu nendest jahiradadest mooda juhataks kuini Apolo rada alles j22b. Ma oleskingi ilmselt l2inud, kui pea viiekymnene lihaseline habemik poleks j2rsku hyyatanud:"Ma l2hen jahile!" Selle peale olid mu k6rvad automaatselt kikkis, sest see on kord nii, et Madidi on looduskaitseala, kus jahtimine on v2ga illegaalne ja v2ga kallis(kui seda ebaseaduslikult l2bi mingi agentuuri teha). San Jose elanikud, aga elavad pargi territooriumil ja neil on lubatud kasutada loodusressursse oma tarbeks ja mitte myygiks. Ilmselt ajendasin mina teda jahile minema, sest koos minuga oleks ta pidanud niikuinii yhe p2eva metsa marssima ja miks siis mitte pyss kaasa v6tta ja veel kaheks p2evaks j22da kui kyla karneval tulemas on? Pealegi selgus hiljem, et noorena oli ta k6va jahimees, kuid polnud v2idetavalt 10 viimast aastat selle teemaga tegelenud. Ma polnud kunagi jahil k2inud ja avanes p2ris suur privileeg. Mulle tundus, et jahiga piirdumine v6imaldab mul ilmselt enne surma p2ris mitu korda ka oma perekonda ja s6pru n2ha, millest ma v2ga huvitatud olin. Aga v2hemalt ma tean nyyd kus asub otsetee Walhallasse(see ei ole matk, vaid s6da).
R22kisin Hipolitoga l2bi. Lubasin aidata saaki kanda jms. Kaubad koos s6itsime tema karmi lihasetoo abil yle mollava Tuichi. Teisel kaldal oli tal mingi improviseeritud laager. Peale v2ikest refrescot l2ksime yhele ta kaootilistest p6llulappidest, kus kylvasime yucat ja koristasime natukene maisi. 6htul sain oma talupojamaitsele vastavalt keedetud yucat soolaga, mis mulle v2ga mokkamooda on.
Hommikul saabus l6busa habemiku 15-aastane poeg kokalehtede, alkoholi ja sigarettidega(boliivia p6hiproviant). J2tsin k6ik ebavajaliku laagrisse, Hipolito t6mbas mingile kartulikotile puukoorest rihmad ymber ja l2ksime! Meie peamine sihtm2rk oli marimono ehk spidermonkey, aga yldiselt k6ik mis tulel kypsetada k6lbab.
Hakkasime minema. Mina ja Sonny tegime raja s2ilimise ja mugavama tagasituleku nimel machetedega metsa. Hipolito k6ndis pyssiga ees. Yletasime j6gesid ja tegime paar kokapeatust. Veel enne kui laagrisse j6udsime k2is hull k2rakas. Hipolito, kes meist ette jooksnud oli poordus m6ne aja p2rast tagasi. Oli olnud loom, kes oli nyyd haavatud, kuid mitte piisavalt. Tema tuleraud oli yleni roostes ja pooleldi katkine vana pyss, mis haavleid pritsis. Sihik puudus(ma ei pea silmas optilist sihikut:). Oomaja asus yhe j6e kohal kynkal. Pyydsim kala, kasisime end, tegime l6ket ja s6ime yucat. Oosel mingi tapiir laamendas natukene eemal metsas - puud langesid ja hommikul oli j6e 22res j2lgi.
J2rgmisel hommikul j2tsime telgid yles/asjad maha ja v6tsime uue suuna yles m2gede poole. Tegu oli mingi ylivana kadunud rajaga ja kohati tundus, et tungime lihtsalt l2bi metsa. Madidi n2ol ei ole tegemist cloud foresti(selva alta), vaid enamus sest on submontain amazonian rainforest. Sel p2eval sai metsikuid puuvilju proovida(shokolaadivilja, sidruneid jms), Uña de Gato(kassikyys) v22dist destilleeritud ja raviva toimega vett juua(seda on rikkalikult ja just see p22stab kui kuivaperioodil metsas janusse surema hakkad). Mulle n2idati ka kurikuulsate m2gisigade(Chancho del Monte) "jalaj2lgi" - n2gi v2lja nagu oleks pataljon s6dureid kolonnis m2est yles marssinud, tundus, et nende tekitatud rada oli palju selgem kui meie oma.
Jahi j2rgmine k6makas saatis teispoolsusesse "metsiku kana"(pollo silvestre) ehk mingi suure musta juraka linnu v2geva punase nokaga. Umbes nagu metsis. Kitkusime natukene m6rvapaigal ja laip lendas mu kotti. Syndmuspaigale j2i vana hea sitt ja sulepuru. Liikusime edasi ja peale j2lki mudast t6usu puhkasime m2eharjal. Hipolito tegi oma tavap2raseid ahvih22li ja enn2e imet-vastati. Kusjuures isegi vihmametsas on loomade leidmine kohati v2ga keeruline. Meie jahimaadel ei asunud mingeid suuri ahvikolooniaid. Paari ahvi leidmine selliselt territooriumilt on ilma nendega suhtlemata jube keeruline. Olin ysna yllatunud.
Puhkus l2bi, algasid tapatalgud. Ma j2in teistest natuken maha, kuna ei tahtnud oma kohmaka liikumisega liigselt ragistada. U 15 min jooksul k2is kauguses 3 k2rakat. Eksisin rajalt ja ronisin mudasest j2rsakust mooda taimestikku yles. Pilt oli j2rgmine: Sonny ja Hipolito kykitasid m2eharjal, kaks sysimusta ahvi lebasid elutult maas ja kolmas, keda haavlid raskelt vigastanud olid, oli v22te kasutades yhe puutyve kylge oksa t6mmatud. Mind puudutasid p2rdiku ainiti vaatavad silmad samal ajal kui ta keha hapniku p2rast v6itles ja hinge vaakus. Palusin, et kytt talle pyssiga p2he k6va obaduse annaks. Seda ei juhtunud. M6ni hetk hiljem, kui ahv enam ei hinganud, seoti ta lahti. Siis aga vallandas loom sygava ohke, hingates sisse-v2lja. Soovitasin uuesti ja tungivalt p2rdiku piinad loogiga l6petada, mille peale habemik talle l6puks mingi roikaga kuklasse lajatas. Mul oli natukene kahju, et esimesed kohatud "v2ikesed inimesed" hunnik laipu olema pidi.
2mblikahvid kaalusid ca 8 kg, nende sabad olid pikad ja tugevad ning karv meenutas synteetikat. Yhe neist t6stsime minu kotti linnu juurde ja t2pselt nagu arvatud t6mbas Hipolito kahele ylej22nud ahvile lihtsalt sangad/rihmad ymber, et neid seljas kanda saaks.
Selva ayuda(selva aitab): alustades sellega, et arvestatav osa kaasaegses meditsiinis kasutatavatest ravimitest vihmametsa taimede baasil toodetakse ja l6petades sellega, et yks mees machetega suudab seal ilma muu varustuseta ja k6rvalise abita teoreetiliselt elada. Ma lugesin hiljuti Rurres Yossi Ghinsbergi raamatut tema seiklustest 20 p2eva jooksul, mil ta samas pargis eksinud oli.
desert demons of the dunes