El Camino del Oro ehk Kullatee

6htusse on veeremas yks v2ga melanhoolne, ent rahulik p2ev. Lahkusin La Pazi gringomajast(kuigi seal oli ok olid m6ned purjus jauravad tyybid v2ga tyytud ja enamus inimesi sisuliselt ei olegi korralikult looduses matkamisest huvitatud),j2ttes sinna hulga asju hoiule, teel kollektivolen 2gin vihaseid kaevureid streikimas ja mingi kaevandusega tegeleva ametkonna maja pihta prahti ja pudeleid loopimas(avalikud meeleavaldused on Boliivias v2ga tavalised ja antud juhul oli yks kesklinna peat2navatest suletud ja t2is kurje kaevureid ja pisargaasi, kuigi moodak2ijatele ei kujutanud kogu lugu endast mingit ohtu). S6itsin kollektivoga El Altosse ja sealt reisisin edasi Soratasse. La Pazi ehk 6igemini k6rgemalasuva El Alto ymber altiplatool on v2ga palju v2hem v6i rohkem hajutatud asustust, mis on teadagi kuri koht kus elada(lihtsaltnatukene rusuv pilt kui samaaegselt Katatoniat kuulata). Soratasse(2670m,pop 2500) j6udes yllatusin meeldivamast meeldivalt(Lonely Planet vahendab reisijate arvamust, kes peavad kohta "l66gastavaimaks Boliivias"-ja minagi kiidaks k6vasti). V6tsin yheks ooks vana ja odava(20 bolivianot oo ehk u 2,4 eur La Pazi 50 bol vastu ent vaimustava antiik-atmosf22riga) toa plazal asuvas koloniaalstiilis hostalis, r22kisin kohaliku giidideyhinguga ja olukord on palju nyydsest selgem.
Ekstreemsel Mapiri rajal 2iteks on see aasta k2inud ainult u 20 inimest ja yldiselt k2ib k6vasti alla 50. Viimane grupp(3 hollandi noort giidi ja kandjaga) k2isid 2 n2dalat tagasi ja j2rgmist ei ole broneeritud. Ma ei imesta, et bambus kuu ajaga rohkem kasvada j6uab kui yks v6i kaks giidi neid kord kuus l6igata j6uavad. Rajal on (ka blogides) mainitud "kurjad lehmad", kes arvavad,et sa neile soola tood ja su ymber piiravad v6i sinu suhtes kaitsvalt k2ituvad(neid tuleb kividega pilduda ja neil jalust 2ra kaduda). Vett on rajal k6vasti kuna on vihmahooaeg, ent 10-12 kg toitu tuleb yle 4658m ja selva vedada - see hulk 6nneks v2heneb. Maod kartvat inimest, kuid hoiatatakse karude eest, kuigi kui kysida, et kas giidil tulirelv on siis vastus on ei. Rajal pole roovleid ja karjuseid on haruarva ehk sisuliselt pole seal sisuliselt kunagi kedagi(eriti hooajav2liselt nagu preaegu). Kuna on nimetatud hooajav2line aeg, on yks t2htis koht radu tutvustavate raamatutega linnas suletud, siin resideeruvad vaid m6ned gringod ja giidid lihtsalt istuvad ja ootavad oma kontoris ja yritavad sind meeleheitlikult keelitada kuhugi yksinda minemast peamiselt, sest neil on raha tarvis(mida mul pole). Teine probleem(mille suhtes neil6igus on) on siinsed t2histamata rajad ja t2ielik udu, mis praegu liigagi tihti yleval valitseb. Mida minul vaja oleks, oleks v2hemalt 4-liikmelist(mitteprantslastest) gruppi,kes ainultyhe giidi palkaks. Sest yksinda minnes maksab ainuyksi giidi palkamine(syyes ise ainult kylma toitu ja kandes k6iki oma asju ise) 2000 bolivianot (u 230 euri).
Perekonnan6ukogu otsustas,et ma ei tohi yksi minna ja nii suitsidaalne ma siiski pole ka. 2raeksimise oht on seal 22retu. Selvast saab ainult edasi ja enne selvat asuvatelt rohumaadelt on tagasideed t6usu ja k6rge rohu t6ttu raske leida. Harjutama pean niikuinii. Minu otsus: valmistun, k2in ohutuid radu, suhtlen kohalikega, ootan gruppi ja kauplen giididega aja jooksul, et "elu seikluse" praegusest hinnast ainult yks neljandik maksta. Praeguse hinna saaksin ma 200 euri peale alla kaubelda, sest nad lihtsalt istuvad k2ed rypes ja ei tee muffigi ja murduksid aja jooksul(peale selle saan ma 2 p2eva lyhema ja odavama matka teha kui k6rge kuru vahelej2tta),ent grupi ootamine on alati kasulik. Grupp niikuinii yle kuru ronida ei tahaks ja siis oleks tripp ainult 5 p2eva ja praegusega v6rreldes ysna odav. Aga elame n2eme.

Homme suundun ma vanale inkarajale El Camino del Orole(mitmed rajad k.a Mapiri ja Oro on vanad kaubateed selva ja altiplano vahel). K6rgeim punkt(mis on yhtlasi ka raja esimesel neljandikul) on Illampu kuru (4741m) mis t2hendab senise k6rgusrekordi pisikest potensiaalset parandust ja ohverdust Pachimamale ja Pachipatale, peale seda rada ainult laskub/langeb). Rada on konkreetne ja ohutu l2bides palju kylasid ja olles pidevalt no tsivilisatsioonis. Kui seal all kylades netti on siis ma kirjutan ehk rajalt, aga muidu olen u 5-7 p2eva teel, enne kui siia tagasi poordun, et uus tuur ette v6tta.
Boliivia on pakkunud ainult positiivseid yllatusi eriti boliivlaste ja linnade/kylade koha pealt. Boliivlastel on jube muhe hispaania keele aktsent ja on kinnitatud fakt,et kuigi siin r22gitakse kohalikke keeli rohkemkui Peruus, on hispaania keele h22ldus palju selgem. Ja ayamara keel pole selline susistamine nagu ketshua. Boliivlased on yldiselt paksud, hea huumorimeelega ja muidu naljakad. Ei erutu yldiselt gringosid n2hes ylearu nagu peruulased. Isegi La Pazis(t2ielik vaadete linn eriti k6rgemalt El Altost-flickr j2llegi) ehk linnas nimega Rahu lastakse sul isegi kesklinnas t2itsa enam-v2hem olla ja ei istuta pidevalt kukile nagu peruu turistikates kombeks on. Naised on nagu voored/m2ttad/kynkad/tombud kykitamas. K6ik traditsiooniliselt riides. Peruud kutsutakse L6una-Ameerika Egiptuseks ja Boliiviat L6una-Ameerika Himaalajaks. Boliivias on hea aura, aga natukene hyljatud ja hirmutav.
Homme suundun siis 1000 a vanadele inka kaubatee treppideleja sillutistele, mis on h2vimas kullakaevandamise t6ttu(neist s6idetakse buldooseritega yle ja rada lyheneb pidevalt-l6pp on masendav, aga sinna ei pea minema).
Kullatee pole ohtlik, ent algus on raske, kuid kulgeb siiski l2bi inimasustuse ja minu p2rastmuretsema ei pea. Ohver ja kokalehed alkalyydiga on teeks olemas.
Vaadake flickrist pilte. Sorata plazast ja kylast/linnakesest n2iteks. Ilus ja huvitav koos imetlusv22rselt k6rgete puudega. Camino de Orost on ka kindlasti midagi, aga siin on nett liiga aeglane,et midagi v2lja otsida.

La Ciudad Nuestra Señora de La Paz (La Pazi t2isnimi)


Vulkaan Sajama, Boliivia k6rgeim tipp(6542m)
Wikipediast: Nevado Sajama is an extinct stratovolcano and the highest peak in Bolivia. The peak is an isolated cone, but is geologically complex, with lava domes of andesitic and rhyodactic composition overlain by an andesitic stratovolcano. The date of the most recent eruption is uncertain, although Holocene activity is assigned to the volcano by many. Some of the highest growing trees in the world are found on the volcano, where Polylepis tarapacana have been found growing up to 5200m.

Minu seiklused, mis tegelikkuses algavad homme hommikul, on toonud mind "de facto"(Sucre on ametlikult) Boliivia pealinna La Pazi.
Punosse j6udes avastasin, et tegemist ei ole just ylearu meeldiva linnaga ning otsustasin peale paaritunnist ootamist plazal(kuna oli jube vara ja syya ei saanud veel) ja Boliivia Lonely Planeti uurimist paaritunnise(2h = praegusel hetkel minu jaoks u 30 minutiga, mis puudutab bussis6ite v6rreldes siinset m66tkava Eesti omaga)kollektivo s6idu kasuks ymber Titicaca j2rve teisele poole Copacabanasse. See kujutas endast piiriyletusprotseduuri ja saabumist Boliivia pinnale. Mind ootas ees 2 n6medat yllatust: eesti kodanikud saavad Boliivia viisa ainult 30 p2evaks, mis on nyydseks V2lisministeeriumi kodulehelt kontrollitud fakt(viisat saab pikendada u 20 euri eest, ent ainult u 4-6 suuremas linnas, kus on Migratsiooniamet v6i iga yletatud p2eva eest hiljem peaaegu euro trahvi maksta) ja olgugi, et Copacabana on oluliselt lahedam linn kui Puno, puudus seal v6imalus visa (deebet)kaardiga sularaha v6tta. Oma krediitkaardi kaotasin ma lollusest ja eba6nnest 2ra(unustasin pin koodi-tyypiline, kuid l2ks vaja ainult kahte valesisestust kuni masin kaardi konfiskeeris). Selakotir2nduri elul6ng on igas m6ttes jube habras. Ma ei p6him6tteliselt ei suuda n2iteks endale ettekujutada mida ma teeksin kui ma oma varustusest ilma j22ksin-t2isdraama ja kassiahastus. Ja eksisteerivad hetked, mil sul puudub kontroll oma koti yle(eriti bussis6itudel kui vahepeal inimesi maha l2heb ja neile nende pagas antakse, keset ood ylipikal s6idul kuskil p2rap6rgus kui sa poolteadvusetu oled v6i kui su kott minibussi katusel l2bi La Pazi s6idab). Selle jaoks ei ole bussis v6i minibussis alati fyysiliselt ruumi ja ma olen selle 700g kaaluva terasv6rgu yle yli6nnelik, sest Kadri kirka ja minu machete reisivad nyydsest koti kyljes ja yksi on oma seljatagust(ka l6ikamise) vastu v2ga raske kaitsta. Pealegi suurendab see vajadusel oluliselt koti kapatsiteeti, mis alates homsest h2davajalik on, aga sellest peatselt. 22rmiselt ebameeldiv oleks ka nyydseks ainsa ja kulunud soome pangakaardi kaotus v6i katkiminemine(ylekanne eesti pankadest v6tab niikuinii 4 p2eva aega). Mingi sularahavaru peab alati pyksis v6i voo sees olema sellisteks juhtudeks.

Aga asja juurde. Boliivia. Lihtsalt parem kui Peruu mitmest aspektist. Copacabana oli positiivne yllatus v6rreldes Punoga. Kyll noori eurooplasi ja ameeriklasi paksult t2is, ent ilus, rahulik, palju mugavam ja keskuse m6ttes j2rvele l2hemal, kauni rannagaribaga ja lihtsalt chillimiseks super kui hea seltskond on. Pealegi palju l2hemal Isla del Solile ja Isla de la Lunale kui Puno pluss trekkimisv6imalused linnast 7 h Isla del Soli poole, kust saar kiviga visata on v2i kaks v2iksemat m2ge mille vahel linn asub ning kust nii linnale, kuid eesk2tt j2rvele(eriti p2ikeseloojangul) suurep2rane vaade avaneb. Punos on kyll vana aurulaev ja Urose rahvas(nendel pilliroosaartel on l2hemal), ent linn on suhteliselt ebameeldiv ja agente t2is kommerts bussiterminaliga. Copacabanas oli seevastu hipikuurorti atmosf22r. Ma olen kyll "hea" turist, sest Cuzcost lasin otsemaid jalga ja Copacabananast olin sunnitud suhteliselt v2ikese kaasasoleva sularaha hulga p2rast s22red tegema. Aga sinna on lihtne soovi korral tagasipoorduda ja hea koht piiriyletuseks, et viisat uuendada niikuinii. Aga Boliivia on kuradi mugav koht Peruuga v6rreldes lihtsalt seep2rast, et La Pazi sisuliselt vahetus ymbruses on Titicaca, Cordillera Real koos Boliivia trekingupealinnaga, selva, "maailma ohtlikuim tee", kus jalgrattaga u 60 euri eest downhilli s6ita saab ja Nevado Illimani(6439m). P2evatripp liustikule La Pazist pole probleem. Ja k6ige krooniks on Limal linnana jube v2he La Pazile vastu panna. Koht lihtsalt s2rab. La Pazis on kena ja kompaktne tsentrum, kus jalutada saab ning mis ei ole r22mas p6rgulik peldik nagu Tsentro de Lima(Lima ajalooline koloniaalkeskus, kus sul lihtsalt elada ei lasta. Lisaks asub La Pazi tsentrum orus m2gede vahel ning El Alto ehk maailma Ayamara pealinn on La Pazi pikendus k6rgemal m2eserval. Limas oled sa kas suht kuivas keskklassi distriktis, slummis, kuivas gringo Mirafloreses v6i eemalet6ukavas Tsentro de Limas. Pealegi v6tab s6it yhest kohast teise maru kaua aega ja k6ndides ei j6ua kusagile. La Paziz on t2iesti puhas ja m6istlik koloniaal- ja kommertskeskus. Ei pea ronima kes teab kuhu kui midagi erilist osta tahad - laama feetuseid myyakse peakatedaari taga. Gringosid n2eb u 10 korda rohkem kui Limas, lihtsalt kuna La Paz on v2iksem, mugavam, odavam, l2hemal vaatamisv22rsustele, rahulikum jne. Tipptunnil on m6ned peat2navatest kyll ylerahvastatud ja eurooplastest koht suht kubiseb, aga kohalike pilt on kirjum kui Limas. Lahedam ja alternatiivsem. K6ik on suht l2bisegi. Kirevam.
Copacabanasst lahkudes La Pazi kollektivo peale istudes kohtasin Hollandist p2rit tydrukut, kellega v2ga kiiresti sina peale sain. Yldiselt ei ole siin gringo n2gemine syndmus ja yksteise vastu suurt huvi ei tunta alati, ent kuna olime ainsad v2lismaalased bussis siis konfrontatsioon oli ysna loogiline. Tal oli sama probleem-ei saanud visaga raha. Tal on L6una-Ameerikaga palju kogemusi ja sidemeid olnud(osa sugulastest siin ja Mehhikos vabatahtlikuna tootanud ja praegu Argentiinas 6ppimas jne). Juttu j2tkus kauemaks ja buss l2ks kyll katki, ent saime kiiresti uue peale ja La Paz oli l2hedal. L2ksin koos temaga hosteli kus ta varem oobinud oli ja yllatusin k6vasti. Tegemist on tillukese linnaga linnas. Koht kuulub iirlastele, on t2is peaaegu ainult eurooplasi ja eesk2tt iirlastele. Vaid paar kohalikku tootajat. inglise keel on t2iesti dominantne. Koht on varustatud iiri pubiga, kus oositi kuni kella 3-4 mollatakse. Lisaks pokkeriohtud ja igast atraktsioonid nagu jaklavaatamine jms. Pesumaja ja tasuta internet. Maksad lahkudes ja sind varustatakse kindluse m6ttes k2epaelaga, et v66rad sisse ei p22reks. Hosteli aadress ja nimi: "Wild Rover" seisavavd paelal. Oma tuba kyll ei ole(toas on 6 voodit), ent oma asjad v6id tuppa vedelema j2tta, sest keegi nende varastamisest huvitatud pole. Serveeritakse igast sooke ja hommikusook on hinna sees. Liiga kallis pole lyhikeseks ajaks. Koht on suht lahe, kuna sisened t2navalt laiade treppide ja laudade-toolidega sisehoovi, mille ymber asuvad toad ja baar. WCd n2iteks puhastatakse iga tund. Isegi euroopas annab selliseid kohti otsida. Tegu on siiski no dormitory tyypi hosteliga. La Pazi kohta superluks. Aga pole m6tet paarkummend protsenti odavama koha p2rast liigselt riskida ja ma veedan siin esialgu ainult 2 ood.
T2nane p2ev oli m6nus. Algas laisalt koos saksa vabatahtlikega(kelle k2est vabatahtlikutoo v6imaluste kohta kysisin) h2ngides, kohalikku noortekeskust kylastades, kus osad neist tootavad ja koos nende ja noortekeskuse direktoriga yhte 6eskonda kylastades, mida kaks Limas kohatud sakslast muulle soovitasid. Paari kuu jooksul v6i hiljemalt p2rast saaks alustada selle organisatsiooniga kui soovi on. Kuigi ma pean ytlema, et need sakslased on kyll hullud, sest neil on mingi ameerika organisatsioon ja nende vanemad maksavad poole aasta eest sellele u 3,5 tuhat eurot. V2ga haige. T2iesti ebavajalik! Iseseisvalt saab vabalt endale koha kui tahta. Aga vanemad tahavad olla kindlad ja mingeid eelvalmistuskursusi ja kindlustust ja viisat ning organiseeritust jne. Minu kohatud kaks sakslast said ise iga kuu 100 euri. Ja see 6eskond oli viisakas yritus. Projektid ja programmid on siin ikka kapitaalselt erinevad ja omaette teadus. Ja ega paljud neist vabatahtlikest peale lastega m2ngimise ja kooliylesannete(mis siin on ysna olematud), eriti ei tee. Nojah, pole mingi ime ka et peale sellise raha maksmist keegi neid midagi rasket tegema sunniks. Aga kuna mu saksakeel on t2iesti k6oige tagumisse ajusoppi surutud siis suhtleme inglise, hispaania ja saksa keeles. Siin on ka omajagu belglasi ja yks rootsi poiss jne, niisiis suheldakse ka hispaania keeles p2ris palju kuna suur osa neist on siin juba kuid veetnud (keskmiselt 4). Minu k2igupealt 6pitud hispaania keel pole grammatiliselt eriti heal tasemel ja ma pole j6udnud veel p6hjalikult oma 6pikusse syveneda, ent t2iesti piisav, et isegi tooasju arutada.
K2isin kiriku taga n6iaturul, kus mulle koostati Pachimama ja Pachipapa lepitamiseks komplekt, mis koosneb u 10 komponendist, sealhulgas v2ikesest laama feetusest, laama rasvast ja villast, suhkrukommidest, tuhakividest, h6bedasest plastikust symbolist, kokalehdedest(mille ma ise lisan iga paari juures midagi paludes, kullapaberist jne. Feetus on kullapaberisse ja villa m2hitud ja seda on rasvaga m22ritud ja pakk sisaldab ka mingeid hea l6hnaga puu oksi ja ma syytan selle paarisaja milliliitri piiritusega. See k6ik kokku on 3-4 euri. Aga p22stab mu elu. K2isin ka "n6iadoktori" juures n6u palumas, sest homme algab suur seiklus. Ta soovitas mul endale loomade eest(jaaguarid ja karud jne) kaitseks tulirelv hankida 60 euro eest (mis on liialdus ja see pole ainult minu arvamus), kive suudelda ja maaga yheks saada ja siinsest Yunga selvast positiivset energiat ammutada jne. T2di, kes mulle ohvrianni koostas jagas samuti hulgaliselt 6petusi. K2isin ka koka muuseumis, mis on v22rt koht. Keskendub kokalehtede kasutamnise ja kokaiini valmistamise ja tarbimise ajaloole. Seal on ka kohvik kust saab kokaeliksiiriga teed, kohvi ja muid tooteid. Kunstpostkaartegi leidus.
La Pazis on U 30 euri eest v6imalik kylastada ka poolametlikult San Pedro vanglat, mis on syrr ja omaette koht. Selle kohta olen mingist suurema eesti ajalehe netiv2ljaandest artiklit lugenud, mis p6nev oli, aga mida ma meenutada ja ymberjutustada ei viitsi praegu. Kiire on kirjutamisega.
Homme l2hen Soratasse(Boliivia trekingupealinna, mis peaks v2ga rahulik ja meeldiv linn olema), kust algab n2dalane kuni kymnep2evane ekstreemrada/seiklus. Mapiri rada on t2ielik v2ljakutse igayhele, ent v2hekylastatud. Tegemist on Sorata linnast l2bi m2gede ja selva metsade Mapiri kylla r2ndamisega. See t2hendab umbes 6-9 p2eva yksindust, isoleeritust, yle 4700m kuru ronimist, palju t6use ja laskumisi 4000 kandis, mahaj2etud kullakaevandusi, soid, vana inkarada, k6vasti machetega metsalangetamist, neid puulehel6ikajatest sipelgaid, kes oosel su telgist tykke n2rivad, laguune, maanihkeid, kulunud iidseid treppe, Kondori koobast, j6gesid, langenud puid rajal, putukaid, u 8 l vee korraga kaasaskandmist pluss toit v2hemalt n2dalaks. Lonely Planeti kaardil on viimane kindel veev6tu koht kyll raja teisel poolel, ent kaardil siiski hirmutavalt juba treki teisel kolmandikul, mis t2hendab et v2hemalt kolmandik rajast v6ib olla veetu. Praegu on kyll vihmahooaeg algamas ja loodan, et asi v2ga hull ei ole. See rada sisaldab endas lihtsalt K6IKE. Giidi jaoks mul sadat dollarit ei ole, ent kui asi v2ga hulluks l2heb siis poordun loomulikult tuldud teed tagasi, v6tan v2ga rahulikult, kuulan Soratas k6vasti maad(seal on v2ga teadlikke inimesi mis puudutab trekinguradu) ja olen igas m6ttes ettevaatlik. Homme viibin ilmselt veel Soratas ja saan kirjutada mis seis mu Mapiriga on, sest sinna(Soratasse) minek ja ettevalmistused v6tavad omajagu aega. Pealegi on seal palju lyhemaid matkaradu koobastesse, kus ujuda saab, 5h t6usu liustikuj6e 22rde jpm. Pean oma fyysist niikuinii k6vasti parandama.
V2ga hea ja p6hjalik Mapiri link koos piltidega ja raja ajalooga: http://www.bootsnall.com/articles/03-06/bolivian-oblivion-on-the
-mapiri-trail-bolivia.html
Mees v2idab, et ainult u 50 inimest aastas l2bivad Mapiri raja. Inca rajal Peruus k2ib u 70 000 inimest aastas. Nende giid v2itis, et yhel 15-st korrast, mil ta raja l2binud on sadas 7 p2eva j2rjest. Mesilased pidavat k6ige hullem nuhtlus olema rajal. Ja terav, l6ikav, k6rge rohi samuti.

Dramaatiline lugu Prantsusmaalt p2rit paarist, kes olid kyll koos giidiga, ent liiga n6rgad ja aeglased ning olid seet6ttu 4 p2eva toiduta.

Ilmselt yks parimaid Mapiri linke koos suure hulga piltidega kuuel erineval lehel. Rada n2eb ysna kohutav v2lja.
http://www.adventuredog.org/Bol2001pages/Bol2001T03
Mapiri/Bol2001Mapiri0Intro.htm
Selgub, et mesilaste k2est saab kindlasti n6elata, vihma sajab meeletult ja enne tuleb trenni teha ehk enne roomama kui k6ndima 6ppida nendes tingimustes. Sorata l2hedal kui rajale suunduda.


Siin on link mehe kirjeldusest, kellel oli mune see yksinda l2bida.
http://www.lonelyplanet.com/thorntree/
message.jspa?messageID=13037328
Selvas yksinda isoleeritult telkida v6ib p2ris hirmutav olla. Lihsaks hoiatab Lonely Planet roovlite eest, aga selle vastu ei saa, sest potensaalseid teebandiite v6ib kyll peaaegu igal pool kohata va inka rada Peruus. Selle mehe tripp on veits lyhem kui minu oma, sest ma l2hen yle k6rge m2ekuru (4650m), ent tema s6itis raja algusesse neljaveolisega. See mees v2idab, et trepid on nii kulunud ja vegetatsioon nii tihe juba, et 4 a p2rast on rada l2bimatu. Raja l2bimise ainus eesm2rk on elusalt Mapiri kylla j6uda, kust tagasi tsivilisatsiooni saab(kanuuga). Kyla on ysna isoleeritud. Muda ja maanihete t6ttu on teed tihti l2bimatud. Aga kylasid ja inimasustust rajal pole. Ja suuremas osas oled omadega yksi.
Lisaks sellele rajale on Sorata kandis tehnilisi 6400m kandis m2gesid ja v2ga erilisi kohalikke kylasid, mida trekkides kylastada saab. Mul t6usevad iga kord ihukarvad pysti kui ma selle raja kirjeldust loen kuigi ma seda juba u 10 korda teinud olen.
Ylierutav! Mapiri!!!
2rge muretsege liigselt, olen m6istlik ja ettevaatlik ning alati on v6imalus tuldud teed tagasi minna, ent ma olen piisavalt fatalist, et minna ja ennast proovile panna.
Pean kotti omajagu kergendama, ruumi tegema ja osa kama hostelisse j2tma ja vaja l2heb nii talveriideid kui selvavarustust(umbes pool on m2gedes ja pool k6rgemas vihmametsas), ent kassid ja kirka j2tan ilmselt Soratasse hoiule kui kurul lund ei ole, sest Soratasse poordun igal juhul tagasi ja j2tkan muude l2hedal asuvate m2gedega.
Boliivia k6rgeim tipp on vulkaan Sajama pea 6500, tehniliselt mitte kuigi keeruline, ent kohati liustikul6heline, uhh. 5700m peal peab veel telkima enne tipu v6tmist mu varustus peaks sisuliselt v6imaldama see 2ra teha. Kui Mapiri 6nnestub ja Soratas h2sti l2heb siis m6tlen selle peale ehk pikemas perspektiivis, aga sinna yksinda minna on liustikul6hede t6ttu liiga ohtlik. Peab grupi otsima v6i kohaliku giidi palkama enne ise madalamal harjutades ja m2ge tundma6ppides.

Hoorad, lapsed, koolnud koerad ja bussimaraton m66tmatu

Olen hetkel l6petamas eepiliste proportsioonidega bussireisi Huanucost Punosse, mis on kujunenud kordades pikemaks u 40 h puhast bussis istumist koos mitmete mitmetunniste ooteaegadega (kokku 5 bussis6itu). Vaid selleks, et j6uda Kesk-Peruust P6hja-Peruusse. Kuna Kesk-Andide infrastruktuur on kohati alla igasugust arvestust(teed on kohati puhas, kitsas, auklik ja ylikurviline serpentiin) siis isegi asfalteeritud l6ikudel buss "n2rib" ennast edasi ja edasi ega sammukestki tagasi, ent nagu see tigu "Tammet6ru seiklustest". Oine s6it l2bi Kesk-Andide on mystiline kogemus(taevas n2eb enam t2hti kui tavalised 6000, mis palja silmaga n2htavad on, horisondil s2hvivad v2lgud, bussiaknast v6ib kaktuseid peaaegu puudutada, 1,5 meetrit lahutab bussiratast kuristikust, tyhjad ja hyljatud tee22rsed savimajad ning eileoine kohalike korraldatud kulup6letus "k6rbem2gedes" n2gi v2lja nagu t6rvikutega surmas6dalaste marss filmist " 13-th Warrior" - pikk mooda m2ekylga alla poole looklev tuledraakon.
Homme hommik algab suplusega Titicaca j2rves ning j2rgneb pikema seljakotimatkaga Boliivia poole peal. Mu kott kaalub enam kui 21 kg, mis oli mu stardikaal ning koos vee ja toiduga v6ib see u 26 l2hedale kyyndida. Minust saab treeningu k2igus tyrannosaurus ja need soolot6usud peavad olema. Nyydsest oobin igap2evaselt 4000m kandis telgis v6i kohalike savihyttides. Saab elamuslik olema, sest linnadest ja bussidest on mul p6hjalik siiber. Ei hostelitele ja dushidele-j2tkub metsikult. Praegu olen Cuzcos ja see, mis siin t2navatel toimub on horroroso. Koht kubiseb gringodest ja igal sammul pakutakse mingit teenust-t2iskommerts. Hinnad on omaette teadus, kuigi praegu pole hooaeg. Tsitaat: "See oli 6udne!"
Aga v2ike tagasivaade Huanucole l6petuseks. Yhel ool kusagil 22relinnas kakerdades komistasin ilmselgelt sureva (surmakrampides, ilmselt auto6nnetus, myrgitus vms) koera otsa. Ma isegi ei m6elnud midagi, vaid ma lihtsalt purustasin ta kolba suure kiviga, kahjuks oli tarvis kolme tabamust, et koer liigutamast lakkaks. See, et sulle t2naval terve kari koeri korraga vastu jookseb(4 n2iteks) ja yks sind nuusutab niikaua kui teine talle tagantpoolt l2heneb on normaalne kuni ylej22nyd prygi soovad. See oli inimlik vastutus looma ees, kelle seisund on inimese enda p6hjustatud.
Peale selle, et ma m6nda aega yhe 22rmiselt sympaatse vanema h2rraga, kes inglise keelt 6petab Huanuco ylikoolis, koostood tegin ja tema tundides yli6pilasi keeleliselt abistamas k2isin, ise seejuures hispania keelt 6ppides, saatsin ma yhte yli6pilastest kohaliku l6bumajja. J2ttis sygava mulje. "Punaste" tubade kompleks, tubades naised, "t2navatel" selles kinnises v2ikeses kompleksis j6lkumas yllatav hulk mehi. N2dalavahetuseti olla puupysti mehi t2is. Kuni 20 min naisega maksab olenevalt tema "kehakapitali" v22rtusest 8-20 soli ehk 32 - 60 krooni. Sissep22s on 1 sol ehk 4 krooni. Pieti saab ka. "El Maquina del Sabor" ehk maitsemmasin on koha nimi. On ka alternatiiv ilma piletita, ent seal tootavad vanemad naised, kes kysivad 8 soli. Lohutu koht. Avatud kella kolmest p2rastl6unal kella kaheteistkymneni oosel. Paarkymmend kundet yhele naisele per p2ev on normaalne. nad seisavad aluspesus oma ustel2vel ja piiluvad v2lja. Mehed piiluvad sisse ja kauplevad. Kohtasin juhuslikult yhte yli6pilast, kes tootab Huanuco parimas baaris ja on sympaatne noormees(oi,oi kui piinlik, heh, ent vastastikune ja pigem minule kui temale), sest prostibulo ei ole tabu. Minu kaaslane Juan oli oma kogemusega enam-v2hem rahul, mina poleks ka parima tahtmise juures suutnud sellises keskkonnas piisavalt stimuleeruda. Olgugi, et polnud loomulikult plaaniski.
Peale selle eksisteerivad "ooklubid", mis on t2is poolpaljaid naisi, kellele v2ljak2ristada saab nende seltskonda nautida ning u 100- 150 soli endale tunniks ajaks kuni ooks voodisse v6i koju kaubelda. Diskoteek on eriasi, olgugi, et ka sealt v6ib leida peaaegu alasti higiseid tagumikkuhooritavaid selva tantsijatare.
Ma ei l2inud liiga kaugele, see on kohalik reaalsus ja mul oli v6imalus selle tunnistajaks olla.
Aga Enele: "Koha kirjeldus v6ib olla j2llegi shovinistlik ja robustne, ent selline see ka on (robustne keskkond ja machod) ja otseloomulikult saab neile naistele ainult kaasatunda."

Mi vida viciosa - Las frutaputas de la selva ehk alandav allak2ik

Minu kahtlase v22rtusega elu Peruus l6peb n2dala jooksul. Midagi fataalset juhtunud ei ole, ent eba6nnestumine toos lastekodus, liigne vaba aeg ja paheline(vicioco) linnaelu soovad mul hinge seest. Lyhidalt: kolin Boliiviasse, et matkata altiplatool, vallutada vulkaane ja elada vihmametsas koos kohalikega. Mul oleks v2ga palju kirjutada oma juhtumistest, ent praegusel hetkel ma seda ei suuda.
Esimene foto on Huanacayost(p2ris suur kui sellel klikkida, nagu ka m6ned teised) - jah, praegu olengi selline.
Anal Vomit on yks peruu surmamuusikab2nd - lahe s2rk.
Kolmas foto on veej6ultootavast suhkruroo tootlemise farmist. Suhkruroost tehakse siin pruuni suhkrut, magusat mahla, suhkrusiirupit ja viina (mis maksab u 16 kr 0,5l). Suhkruroost valmistatud viin on yldine alkohol kokteilides baarides ja diskoteekides samuti. Olen isiklikult olnud selle tootlemise tunnistajaks(kuidas suhkruroost veej6ul tootava kaaderv2rgiga mahla pressitakse.
Neljas pilt on mu relvastus(peamiselt boliivia vihmametsdade jaoks). Suur nuga on usas valmistatud Peruu armee elluj22misnuga-t22k-160 kr. Kasulik tooriist caimanite ja krokodilidega tegelemiseks.
"L6vikuninga" foto on Huanucost. Olgugi, et ma ei ole kaugeltki "ratsamonumendi motiivi" v22riline, eriti arvestades mu kyllaltki(too m6ttes) kasutut oleskelu, ent natkene muna(nagu soomlased ytlevad) mul siiski on, et siin teatavaid kogemusi omandada. Ja u 6 kg ylekaalulise valge euroopa turistina v6in ma endale vahest n6medusi lubada. Ja "vana saksa mineviku unustamise kombe" foto samuti.
Paari p2eva p2rast olen Titicaca j2rves ujumas ja sellele j2rgnevad boliivia vulkaanid, altiplatoo ja viimaks vihmamets, kus mul ayamaradega asju ajada tuleb. P6him6tteliselt ma alustan nyyd seda seiklust, mis on olnud kogu selle "eneseleidmise" teekonna eesm2rgiks.
Kuni praeguseni olen viibinud kymneid aastatid terrorismi alla kannatanud vaeses ja veel rohkem turismivaeses(eksisteerib peamiselt siseturism, gringosid kohtan t6esti harva) Kesk-Peruus.
See, kui kui omap2rane on elu ja vanenateta laste saatus lastekodus, kus varem asusin on pikk lugu. Ma kolisin sealt peale esimest n2dalat linna ja kogesin Peruu pahupoolt(mis on samuti pikk jutt). Kui saatus mu soovi soosib siis liitub yks neist lastest kahe aasta p2rast v2ljasurevate eestlastega minu kodumaal. See on t6sine lugu.
Kusagil Peruu-Boliivia piiri kandis kohtun kahe Eestist p2rit daamiga, kes on Ecuadorist alla Boliiviasse reisimas. Kuna Eestis on internet k6ikv6imas siis peilisin v2lja, et yks neist daamidest tootab Tartu Emaj6e Suveteatris ning oleme olnud kirjavahetuses. Loodetavasti kohtume n2dala jooksul. Peruu elu detailid on l6putud, millest v6iks n6rkemiseni kirjutada. Praegu ei suuda (1h p2rast l2heb buss).
Siinsed vahemaad on aukartust2ratavad (7 h kestev bussis6it on keskmine).
Rahaliselt olen ma elanud nagu kuninga kass see t2hendab, et muretu elu ja enam-v2hem m6istlik tarbimine, ent nii ei saa see j2tkuda ning ei peagi, kuna loodus kutsub ja ahvid ei kysi sult iga oma fekaali eest millega nad sind viskavad raha. See viimane lause pole kibestumus, vaid lihtsalt linna ja looduse erinevus. Elu v2hemaga on huvitavam ja v2ljakutsuvam. Pesu j6es, mitte kuuma dushi all hotelllis, kauplemine kohalike kylaelanikega mitte poodnikega, k6ndimine ja telkimine, mitte s6it taksoga hotelli jne. M6istate. J2rgmised 4 kuud saab mu elu v2hem v6i rohkem selline olema nagu 2sjakirjeldatud.
Kirjutan peagi enam. See v2idetav paus oli pigem tingitud mu pettumusest iseendas ja teatavast allak2igust Huanuco ooelus ja mitte syytundest Ene kirja osalise avaldamise p2rast(mis oli muidugi samuti viga). Yksinda reisimisel on ekstreemseid eeliseid, ent ka puudusi ja mina kui ysna segase m6istusega eurooplane v6in ennast hetkeks v66ras keskkonnas ohtlike ahvatluste ja emotsionaalse yksinduse t6ttu kaotada.
Ene: "¡No te preocupes, estoy bien y voy a lograr en mi aventura!"
Hispaania keel muideks sujub ja elluj22mistase on ammu saavutatud. Mind on juba ysna raske alt t6mmata ja lollitada, olgugi, et siin pea, et puuduvad gringode roovimisele spetsialiseerunud piraajad(nii kutsutakse Peruus ebaausaid, kasuahneid poolbandiite).