Mul on veel v6imalus jagada teiega oma t2nase kyllaltki omap2rase p2eva syndmusi. Peale 9 h yhe paksu peruu mehe k6rval bussis kannatamist saabus yllatav teade, et oleme Peruu-Boliivia piiripunktis. Ja seda k6ike 2 h enne Punot, kust ma olin plaaninud seniyletatud piirile s6ita(ca 2,5h). Kuigi arvasin alguses, et tegemist on tuttava Yunguyo piiripunktiga, tuli peatselt ilmsiks, et tegemist on Desagauderoga. Olin 6nnelik, sest uskusin, et s22stan veits raha ja aega. Olgugi, et kell oli alles 4 hommikul olin meeleldi n6us ca 3,5 h v2ljas ootama kuni piir lahti tehakse. Sisuliselt puudus enne piiri avamist igasugune kontroll liikluse yle piiril. Jalutasin paar korda Boliiviasse ja tagasi. Lebasin veits m2rjal ja kylmal betoonist plazal. Hiljem kui pissile l2ksin ryndasid mind ootamatult kurjad penid. Yks lendas ysna toorelt peale, ent kiire taganemine p22stis ja p22sesin marutaudita. Otse piiril Titicaca kaldal s6tkusid poris, prahis ja igasugu pasas l2bisegi linnud, sead ja krantsid. Nemad teadagi toituvad selle karjuva keskkonnaprobleemi pealt.
Enne piiri avamist avanes v6imalus einestada ning palusin suppi kartulitega. Sain lambapeasupi koos m6ne kartuli ja lamba l6ualuuga(+hambad:) Minu vastas istuv mees uuris, et kust tulen ja kuhu l2hen ise samal kahe suupoolega suppi luristades ja kiites, et mekkivat nagu muiste. Tal oli supikausis pool kolpa koos pooliku silmaga. Maitse oli nagu ikka, aga need kuradi lihatud supikondid kausis on kyll ylearused.
Siis l2ks piiriyletuseks. Alguses mingid pikad sabad, ent peale Peruu lahkumistempli saamist kui olin teel Boliivia putkade poole, peatas mind Peruu piirivalve. Pagasikontroll! V2ga huvitav. Seisin koos kolme rohelistes bomberjakkides ametnikuga mingis majakeses lahtise akna ees. Kotti piiluti vaid korraks sisse ega puistatud, kyll aga huvitasid neid hirmsasti mu isiklikud esemed ja raha. Kraamisin taskud lauale. Yks piirivalvuritest v6ttis mu suurema k22ndnoa k2tte ja tegi mingeid tapmisliigutusi ning vaatas mulle seepeale kysivalt otsa. Kostsin selle peale,
et l6ikan leiba ja tomatit kui parasjagu telkimas olen. Siis algasid kysimused raha kohta, et kui palju ja kas on dollareid ja eurosid jne. Kraamisin oma boliviaanode sularahavaru v2lja. Need loeti 3 korda yle. J2tkusid kysimused dollarite kohta. Vastasin, et ei kasuta dollareid ega eurotsooni valuutat. Igaks juhuks kysiti veel paar korda dollarite kohta. Ilmselt j6udsid l6puks nemadki j2reldusele, et surm ka ei v6ta dollareid sealt, kus neid ei ole. Saaga j2tkus sellega, et yks meestest piilus mulle sellelahtise akna ees nagu muuseas aluspykstesse. Selgus, et ma seal drooge ei hoia. L2bi mind ei katsutud ja kotis oleks v6inud kah kes teab mida olla. Sellega komejant ka l6ppes ja mind lasti minema.
Boliivia majakeses t2itsin tavap2rase vormi, sain vormile templi ja andsin j2rgmise laua juures passi koos vormiga 2ra. Ametnik l6i templi sisse, ent m2rkas siis, et seal k6rval ilutseb juba vana 30 p2eva tempel. Siis hakati kammima. Et sul pole ikka 6igust viibida riigis aastas yle 30 p2eva jne. T2ielik jama! Mul oli eelmisest 30-st p2evast 25 kasutatud ja uus aasta saabub 3 p2eva p2rast jne. Isegi kui see oleks t6si olnud, mis ametnik v2itis, oleks m2nguruumi maailm olnud. Lugu l6ppes koletu (vist altk2emaksu) v2ljapressimisega. Seisin tyybiga tagaruumis, pakkusin lahendusi, aga mees oli kole kangekaelne,hoidis mu passi k2es ja ajas iga lahenduse peale s6rad vastu. Siis teatas, et tuleb trahvi maksta. Kysisin, et kui palju. Vargan2gu vastas, et: "Oleneb." Kuna muid kupyyre polnud siis ulatasin 100 bolivianose (u 180 kr) ja sellega asi ka lahenes. See raha lendas muidugi otse tema taskusse ja see 30 p2eva jutt on iba. Viisat saab pikendada ja Peruu piirilei virisetud kui uuesti riiki sisenesin viimati. Boliiviaga peaks sama olukord olema. Aga seda on reisijatega varemgi juhtunud ning v2hemalt Desaguaderos juhtub kindlasti ka edaspidi. Ma usun, et Yunguyos poleks sellist tsirkust korraldatud, sest sealt k2ib p2evas palju v2lismaalasi l2bi ja sellised juhtumid pandaks varem v6i hiljem suure kella kylge. Oleks olnud v6imalik mees kuradile saata ja teisest kohast piiri yletada v6i uuel aastal tulla, aga see oleks u sama palju maksnud. Oli kogemus, aga Desaguadero on edaspidi nisht nisht.
La Pazis kylastasin Zona Suri ehk kroosuste linnaosa. Rahulik ja meeldiv hoolitsetud paik. Maastureid on roogatult palju ja kontrast ylej22nud yle 60 protsendi elanikkonnaga, kes elan allpool vaesuspiiri on m6tlemapanev. Kohalik supermarket, kust paar spetsiifilisemat asja ostsin, oli halb yllatus. Kui kakaomaal kysitakse 100g kohaliku shokolaadi eest 9.50 ehk u 17 kr siis ega see p2ris 6ige ei ole. Muud tooted olid samuti enam-v2hem eesti hinnaskaalal. V2liturud on muidugi palju odavamad.
6htul k2isin "RocknRollat" vaatamas ja lahkusin positiivses meeleolus. Nalja sai k6vasti.
Ilo
Vasakult: Kathy(vahetus6pilane Coloradost), Mart, Andrea, Ana(Andrea 6de)
Paar s6na L6una-Peruust veel enne paarin2dalast vaikust eetris. J6ulud sai veedetud k6rbestunud rannikul Vaikse ookeani 22res. Ilo on vase tootmise ja eksportimisega tegelev, Peruu keskmisest oluliselt k6rgema elatustasemega, linnake.
Kuna avastasin end yle pika aja poolpaljalt peeglist silmitsedes, et ilmselt olen alla v6tnud siis olen sisustanud oma viimased 6 p2eva lihategudega ehk peamiselt enda nuumamisega, et peatselt karmis ja kylmas kliimas matkates kogutud raskakihi pealt kasu l6igata. Paar korda k2isin ka rannas p2evaitamas ja ujumas. P6letuste astet arvetades ei olnud see iga p2ev v6imalik. Ookeanis "ujumine" on kohati kyll pigem k6huni vees lainetes k6ndimine ja kohati on suur tegu jalgealuse s2ilitamisega. Vesi on siin isegi pisut kylmem kui Titicacas, mollavad hoovused (El Niñno n2it) ja murdlainetus on muljetavaldav. Ilos on palju randu, kuid kaugemates neist ylepea vette naljalt minna ei julge. Laine k2ib yle pea ja rannikul on tugevad hoovused. Natukene eemal kaljud.
Linnas domineerib Southern Copper mis on koha heale j2rjele aidanud ja kohalike poolt kummardadud korporatsioon. Paik on elustiili m6ttes minu jaoks veits kohitsetud ja igav.
Yhel 6htul tegin pikema jalutusk2igu l2bi kohaliku oaasi ja turnisin veits k6rbekyngastel. Eksootiline ymbrus. V6iks muidugi kauemaks j22da ja seal k6rbes 40 p2eva jalutada ja Saatanaga juttu puhuda. Minu jaoks on kuradid(fallenid Diablo II-st) lugematud kohalikud koerad, kellele peab tihtipeale kividega selgeks tegema, et humanoid on endiselt nr 1. Kui ma 5 krantsi poolt ymber piiratud olin ja kive parasjagu k2ep2rast ei olnud tuli ka muidugi taganeda.
Nyyd ma vahetan oma kuuma ja kuiva kylma ja m2rja vastu. Mind ootavad geisriv2ljad(Tshiili pool piiri on ka miiniv2li, aga 6nneks on hoiatav silt ja mingi okastraat), madalad sood, kuumaveallikad ja Parinacota. Sajama rsahvuspargis on palju rohkem laamasid kui inimesi. Paari p2eva p2rast olen 2-3 n2dalaks sealsel altiplanol. Internetiyhendus sellistes paikades Boliivias yldiselt puudub, nii et kannatage.
Circe y Sol
Isla del Soli kylastamine on kahtlemata yks k6ige (massi)turistlikumaid k2ike, mille ma siin ette v6tnud olen ja v2ga t6en2oliselt midagi sellist enam ei kordu. Kokku veetsin saarel kaks ood ja poolteist p2eva. K6ndisin Copacabanast Yampupata poolsaare tippu (ca 6 h), kust s6udsime paadimehega vahetustega soliidsetes lainetes ja p2ikeseloojangus (u 35 min) Isla del Soli l6unapoolsesse tippu. Kuna oli juba p2ris pime siis telkisin sealsamas. Yampupata jalutusk2ik on t2itsa tore. Teel on no eukalyptimetsad, mis on tegelikult istutatud mingi taasmetsastusprogrammi k2igus(puud seisavad nagu s6durid reas, kindlate m66detud vahedega) ja yks lyhike inkarada, millest ka paar pilti. Eukalyptimetsad l6hnavad teadagi v2rskelt.
J2rgmisel p2eval l2bisin saare suurima ja hotellidesse-kohvikutesse uppuva Yumani kyla, kust p2rinevb ka k6dunenud kassi pilt(boliivlased j22vad boliivlasteks-k6dunenud kass kohvikute vahel ja tiheda liiklusega jalgraja k6rval on ok). Mulle meeldib ka spontaanselt surma h6ngu oma s66rmeis tunda. Yumani oli jama ja liikusin l2bi kylade ja eeslis6nniku p6hja poole.
Isla del Sol on v2ga vahemereh6nguline. Titicaca safiirsinised vood, liivarannad, kaljud ja traditsioonilised kylakesed. See k6ik muidugi 3800 m k6rgusel. Minule isiklikult meenus iga kord kui ma saare ja j2rve peale m6tlessin n6ia Kirke saar Odysseuse eeposest. Eriti aitasid sellele kaasa peale muu vahemerelisuses need seakarjad, kes mooda liivarandu yles-alla saalisid ja voorisid. Odysseuse mehed, kes on Kirke pakutud juustu soonud ja veini joonud.
K2isin Titicacas ka ujumas. Vesi oli jahe nagu oodatud, ent olin valmistunud palju hullemaks. Ujuda sai vabalt(mune ei pussitatud) ja Eestis m2ngivad tihtipeale v2ikesed paljad lapsed mere22res u sama temperatuuriga vees. Titicaca on ka veel v6rdlemisi puhas j2rv. Suvel on siinsed ootemperatuurid ikka plussis ja kibedaid kylmasid, nagu talvel, ei ole. P2eval v6ib kyll tuuline olla, ent p2ike kytab korralikult. See v6imaldab p2evitada ja ujumas k2ia isegi Titicaca 22res.
Pilt minu kotist, j2rvest ja Cordillera Reali Illimani massiivist on teise p2eva laagripaik Challapampa kyla l2hedal.
Kolmandal p2eval kylastasin saare kuulsat p6hjaosa. Seal on hulk atraktsioone nagu Chincana varemed, Titi Kharka ehk puuma kalju ja Mesa Ceremonica(lauast on foto, kunagine inim- ja loomaohverduspaik, t2nane perepiknikupaik) jm. Saare p6hjaosal on aurat ja atmosf22ri. Palju r22gitakse p2ikesesaare suurest ja tugevast energiav2ljast. P2ike domineerib seal korralikult. N2iteks sadas k6ik 4 minu seal(2 Copacabanas ja 2 saarel) oldud ood k6vasti vihma, ent see lakkas alati punkt kell 8 hommikul ja p2ike tuli v2lja.
Peale p6hjaosa kylastamist kihutasin mooda "restaureeritud" vana inkateed(sellest ka pilt) saare l6unaossa tagasi, kus mustmiljon gringot sadama ja Yumani vahel vooris.
Pealuud ja kondid on lahe tolmune eksponaat Challapampa Museo de Oro`s. Isla de Solist natukene p6hjapool asuvad 8 m sygavusel j2rves inkaaegsed uppunud varemed. Museo de Oro peaks sealt leitud kullast artefakte omama, ent need pandi pihta mingi jageluse t6ttu naaberkylaga.
J2rgmised 3 pilti on trekist Copacabana ja Yampupata vahel ning ei ole saarest!
JESUS ES MI PILOTO
Paar seiklust on j2lle seljataga ning on aeg juhtunust pajatada. Kuna ma n2en oma pilte siin postituses teksti kujul ja ma ei viitsi seda koodi lahti harutada ja piltidega v6rrelda siis ma lihtsalt kirjeldan nende piltide taustsyndmusi lyhidalt.
Kypsed melonid on siinsete laste maiuspala. Keele viivad alla kyll, ent melonimahlaste k2tega v6iks vabalt mooda seinu yles ronida, niiv6rd kleepuv kraam. Siis n2ritud mango ja n2rimata melon.
Esimene pildiseeria on mu matkast Soratast l2bi mitmete kylade Aucapatasse ja Iskanwaya varemetesse. Eesm2rk oli kylastada eepilist udupilve barokk-kyla nimega Yani, Aucapata kyla ja selle all asuvat suurt, ent v2ga v2hekylastatud ja rohtukasvanud Mollu kultuuri Iskanwaya linn-tsitadelli. Tegemist oli 5-p2evase jalgsir2nnakuga, millele lisandus kuues p2ev, mis sisaldas endas Payayunga kylas hommikul kella poole kymnest oosel kuni kella kolmeni camioneta ootamist, mis mu tagasi Soratasse viiks. Kuna looduses k2ib elu puhtalt p2ikese rytmis siis k6ndisin ma kohati kuni 12 h p2evas(koos soogipausidega) ja korra oobisin kauboi stiilis ehk keerasin oosel kell kymme kusagil m2en6lval end muulas6nnikusse kyllili, telki ei pystitanud ja hea, et saapad jalast sain. Neljandal p2eval k6ndisin Payayunga prahisest kaevandusasulast l2bi kuuma kaktusekanjoni Aucapatasse. Pilt seljakotiga on mu l6unapausist paar tundi Payayungast. Pildi all nurgas v6ib samuti vanu varemeid n2ha, ent tegemist ei ole Iskanwayaga. See oli j2lle yks heas m6ttes unustamatutest soogikordadest, kus sa k6lgutad kusagil k6rgel jalgu suu saia ja melonit t2is ja aeg lendab kuuma p2ikese all k6va tuule k2es ja silmadega vaateid 6gides . Kell oli siis u pool neli kui mulle l2henes yks machetet kandev mees ja teatas, et Aucapatasse on 6h k6ndida. T2ieliku pimeduseni oli siis 4 h nii, et l2ks spurdiks ylesm2kke. Peale kullakaevanduse(ehk koopa) pilti on foto raja ja taamal k6rguvate m2ekontuuridega, millest minu sihtm2rk oli viimane(h2gune) kontuur ja u 2850 m. Kell oli siis juba neli l2bi. Kohale j6udsin u pool yheksa. Kui natukene enne kyla jalgrajalt autoteele j6udsin siis n2gin kruusateel mitmeid v2ikseid skorpione, keda n2eb ilmselt vaid oosel ja laternaga.
Iskanwaya varemed on Aucapatast 1500m langust ja sellele j2rgnevat t6usu tagasi kylla. Varemetes veetsin tunde, sest soe kanjonituul paitas ja yhtegi nokamytsi ja k6hukotiga t2isgringot polnud silmapiiril-tegelikult polnud l2heduseski hingelistki. Yksindus, vaikus, varemed ja m6tted. Sellist teraapiat leiab Boliivias paljudest paikadest.
Fotod majadest on mahaj2etud kaevandusasulad. Ja on v6rreldud kahe erineva kyla sea kuute. Esimene on Payayunga p6rsas ja teine Yani. Barokne kaevanduskyla avaldas omajagu muljet. P2ris korralik j22tmek2itlus probleem valitseb siiski ka parimates kylades, see on lihtsalt realsus. Yanis sattusin pooljuhuslikult yhe La Pazi pesnion2rist endise 6petaja kylaliseks, kes mind tasuta v66rustas(toitis ja majutas). Kyla asub u samal k6rgusel mis La Paz(u 3600), ent suviti t6useb l2hedal asuvast kurikuulsast Yungasest meeletuid udupilvi, mis t2navatel ringi s6uavad ja k6ik endasse uputavad, t6stes 6huniiskuse v2ga korgeks ja tehes ood ebameeldivalt niiskeks ja kylmaks.
Minu teine seiklus oli osaline eba6nnestumine nagu ka mu n2oilmest v2ljalugeda v6ib. Eesm2rk oli kylastada kahte Sorata l2histel asuvat laguuni. Laguna Chillata(4200m) ja Laguna Glacial(5050m). Mul oli esimesel p2eval k6vasti eba6nne, sest sattusin kahest v6imalikust raskemale ja pikemale rajale. Siis valesse kohta ning paar tundi enne pimedust andis yks kylapoiss mulle valesid juhiseid, nii et peale hirmsat ylesm2kke kiirustamist, hing paelaga kaelas, sattusin ma Mordori meenutava vana tinakaevanduse juurde, kus olin sunnitud oobima. Kogu p2ev oli jube udune olnud ning mu ookorter meenutas 6udusfilmi. Pimedad k2igud kaljus, kus tilkus vett, pisut allpool majade varemed, k6ik endassemattev udu, eemal haigutav kuristik ja k6ik see k6rgel yksinduses. Oosel sadas muidugi k6vasti vihma kah tagatipuks. J2rgmisel p2eval j2tkasin radade harutamist ja pale mitmeid tupikuid j6udsin l6puks kella kymneks Laguna Cillata(millest ka pilt) juurde. See m2gij2rv on aymaradele pyha. Selle vesi ravib, selle 22res koraldadakse riitusi ja kes seal ujub, selle karistuseks on surm l2bi muistsete jumalate raevu. Kuna vihmaperioodin on niikuinii jube udune ja v2he p2ikest siis seal ujumine v6rduks suht talisuplusega ja ei imponeeri eriti nii spontaanselt teha. J2rv oli kenake, ent lehmas6nnikut leidus selle ymbruses lademetes. J2tkasin rassimist ylesm2kke ja siis hakkas asi k2est minema. Esiteks algas kelle kymme juba Chillata juures vihmasadu, ent ainult selleks, et j2tkuda ja kahe tunni p2rast kui ma j2rsu liustikumoreeniga v6itlesin(2 sammu jooksul mis sa ylesm2kke teed vajud sa yhe v6rra tagasi) vihma ja lume segasajuks yle minna. Udu oli oi kui paks ja j2rele ei andnud, 4 h oli mingit loga sadanud juba, kivid olid suured, lumised ja libedad ning rada kadus 2ra. Aeg oli otsas ja kelle 2 p2eval otsustasin tagasip6rduda. Olin selleks ajaks k6ige ebameeldivama osa rajast l2binud(j2rsu liustikumoreeni, mis koosneb kas liiga v2ikestest v6i liiga suurtest kividest ja kus ma keppidest hoolimata mitu korda k6huli k2isin ja oma joogikoti huuliku 2ra kaotasin). Toitu ei olnud enam j2rgmiseks p2evaks ja paljud asjad olid v2ga m2rjad ning lisaks sellele tahtsin j2rgmisel p2eval La Pazi s6ita, et t2na siin kirjutada ning kella 7-ks Soratasse j6uda, et riideid pesta. Ma ei teadnud ka, et kus see laguun on ning otsimiseks ei olnud aega ega energiat. Olin ilmselt tund kuni kaks j2rvest allpool. Kui k6ik oleks h2sti l2inud esimesel p2eval siis ei oleks ma teise p2eva hommikul mingi suvalise Mordori kaevanduse juures(2h Chillatast) vettinud, vaid oleksin 1h Chillatast edasi olnud ning rohkema energia, aja ja v2hema vihmaga kell 7 hommikul t6usu alusanud ja seal kell kymme hommikul olnud, kust ma nyyd kell kaks p2eval tagasipoordusin.
Majaahv on Sorata odavaima hosteli Casa Reggae(18 kr oo) kuulus majap2rdik. Seda kohta on erinevates blogides mainitud, ent kuna ka mina seal mitu ood veetsin siis ma mainin seda kohta. Parim v6rdlus on Segasummasuvila. Nilsoni asemel on Wilson, kelle korraldatud pahateod on lugematud(enne l2heb jumalap2ike looja kui need yles lugeda j6uab - koster). Ka yhe minu vastpestud s2rgi retsis ta 2ra ja viskas kuhugi prahihunnikusse mulla sisse. Pipi asemel on hipid, kes on nii kohalikud kui eurooplased ja p6hja-ameeriklased, lihtsalt istuvad ja suitsetavad kanepit, joovad veini, punuvad ehteid, vahest panevad La Pazi n6iaturult ostetud hallutsinogeense San Pedro kaktuse keema, et selle essentsi juua jne. Tommi ja Annika asmel on yks noorpaar, kes seda kohta peab ja hobuse asemel on r2ige l6ukoer Aton, kellele lisaks kubiseb koht koerakutsikatest ja nii ylbetest kassidest, et neil v6iks kitsa trepi peal vabalt selgroo pooleks astuda kuna nad ei ava silmigi r22kimata tee andmisest.
Viimane foto on Soratat ymbritsevatest sygavatest orgudest.
Kuna mu viisa hakkab l6ppema siis suundun homme Copacabana poole, et Isla del Solil ja Copacabana ymbruses veits matkata enne kui ma j6uludeks Peruusse, Ilosse s6idan kuhu Andrea mind kutsutud on. Kuna mu seiklusejanu paar matka veel ei kustuta siis uuel aastal j2tkub uue hooga. Kui viisa uuendatud siis detsembri l6pus-jaanuari alguses l2bin Mapiri raja. Peale seda suundun Boliivia l6unapoolsele altiplanole, kus mind ootavad dinosauruste jalaj2ljed, v2hemkylastatud soolaj2rved, 6000+ vulkaanid, geisrid ja elutu kuumaastik.
Kypsed melonid on siinsete laste maiuspala. Keele viivad alla kyll, ent melonimahlaste k2tega v6iks vabalt mooda seinu yles ronida, niiv6rd kleepuv kraam. Siis n2ritud mango ja n2rimata melon.
Esimene pildiseeria on mu matkast Soratast l2bi mitmete kylade Aucapatasse ja Iskanwaya varemetesse. Eesm2rk oli kylastada eepilist udupilve barokk-kyla nimega Yani, Aucapata kyla ja selle all asuvat suurt, ent v2ga v2hekylastatud ja rohtukasvanud Mollu kultuuri Iskanwaya linn-tsitadelli. Tegemist oli 5-p2evase jalgsir2nnakuga, millele lisandus kuues p2ev, mis sisaldas endas Payayunga kylas hommikul kella poole kymnest oosel kuni kella kolmeni camioneta ootamist, mis mu tagasi Soratasse viiks. Kuna looduses k2ib elu puhtalt p2ikese rytmis siis k6ndisin ma kohati kuni 12 h p2evas(koos soogipausidega) ja korra oobisin kauboi stiilis ehk keerasin oosel kell kymme kusagil m2en6lval end muulas6nnikusse kyllili, telki ei pystitanud ja hea, et saapad jalast sain. Neljandal p2eval k6ndisin Payayunga prahisest kaevandusasulast l2bi kuuma kaktusekanjoni Aucapatasse. Pilt seljakotiga on mu l6unapausist paar tundi Payayungast. Pildi all nurgas v6ib samuti vanu varemeid n2ha, ent tegemist ei ole Iskanwayaga. See oli j2lle yks heas m6ttes unustamatutest soogikordadest, kus sa k6lgutad kusagil k6rgel jalgu suu saia ja melonit t2is ja aeg lendab kuuma p2ikese all k6va tuule k2es ja silmadega vaateid 6gides . Kell oli siis u pool neli kui mulle l2henes yks machetet kandev mees ja teatas, et Aucapatasse on 6h k6ndida. T2ieliku pimeduseni oli siis 4 h nii, et l2ks spurdiks ylesm2kke. Peale kullakaevanduse(ehk koopa) pilti on foto raja ja taamal k6rguvate m2ekontuuridega, millest minu sihtm2rk oli viimane(h2gune) kontuur ja u 2850 m. Kell oli siis juba neli l2bi. Kohale j6udsin u pool yheksa. Kui natukene enne kyla jalgrajalt autoteele j6udsin siis n2gin kruusateel mitmeid v2ikseid skorpione, keda n2eb ilmselt vaid oosel ja laternaga.
Iskanwaya varemed on Aucapatast 1500m langust ja sellele j2rgnevat t6usu tagasi kylla. Varemetes veetsin tunde, sest soe kanjonituul paitas ja yhtegi nokamytsi ja k6hukotiga t2isgringot polnud silmapiiril-tegelikult polnud l2heduseski hingelistki. Yksindus, vaikus, varemed ja m6tted. Sellist teraapiat leiab Boliivias paljudest paikadest.
Fotod majadest on mahaj2etud kaevandusasulad. Ja on v6rreldud kahe erineva kyla sea kuute. Esimene on Payayunga p6rsas ja teine Yani. Barokne kaevanduskyla avaldas omajagu muljet. P2ris korralik j22tmek2itlus probleem valitseb siiski ka parimates kylades, see on lihtsalt realsus. Yanis sattusin pooljuhuslikult yhe La Pazi pesnion2rist endise 6petaja kylaliseks, kes mind tasuta v66rustas(toitis ja majutas). Kyla asub u samal k6rgusel mis La Paz(u 3600), ent suviti t6useb l2hedal asuvast kurikuulsast Yungasest meeletuid udupilvi, mis t2navatel ringi s6uavad ja k6ik endasse uputavad, t6stes 6huniiskuse v2ga korgeks ja tehes ood ebameeldivalt niiskeks ja kylmaks.
Minu teine seiklus oli osaline eba6nnestumine nagu ka mu n2oilmest v2ljalugeda v6ib. Eesm2rk oli kylastada kahte Sorata l2histel asuvat laguuni. Laguna Chillata(4200m) ja Laguna Glacial(5050m). Mul oli esimesel p2eval k6vasti eba6nne, sest sattusin kahest v6imalikust raskemale ja pikemale rajale. Siis valesse kohta ning paar tundi enne pimedust andis yks kylapoiss mulle valesid juhiseid, nii et peale hirmsat ylesm2kke kiirustamist, hing paelaga kaelas, sattusin ma Mordori meenutava vana tinakaevanduse juurde, kus olin sunnitud oobima. Kogu p2ev oli jube udune olnud ning mu ookorter meenutas 6udusfilmi. Pimedad k2igud kaljus, kus tilkus vett, pisut allpool majade varemed, k6ik endassemattev udu, eemal haigutav kuristik ja k6ik see k6rgel yksinduses. Oosel sadas muidugi k6vasti vihma kah tagatipuks. J2rgmisel p2eval j2tkasin radade harutamist ja pale mitmeid tupikuid j6udsin l6puks kella kymneks Laguna Cillata(millest ka pilt) juurde. See m2gij2rv on aymaradele pyha. Selle vesi ravib, selle 22res koraldadakse riitusi ja kes seal ujub, selle karistuseks on surm l2bi muistsete jumalate raevu. Kuna vihmaperioodin on niikuinii jube udune ja v2he p2ikest siis seal ujumine v6rduks suht talisuplusega ja ei imponeeri eriti nii spontaanselt teha. J2rv oli kenake, ent lehmas6nnikut leidus selle ymbruses lademetes. J2tkasin rassimist ylesm2kke ja siis hakkas asi k2est minema. Esiteks algas kelle kymme juba Chillata juures vihmasadu, ent ainult selleks, et j2tkuda ja kahe tunni p2rast kui ma j2rsu liustikumoreeniga v6itlesin(2 sammu jooksul mis sa ylesm2kke teed vajud sa yhe v6rra tagasi) vihma ja lume segasajuks yle minna. Udu oli oi kui paks ja j2rele ei andnud, 4 h oli mingit loga sadanud juba, kivid olid suured, lumised ja libedad ning rada kadus 2ra. Aeg oli otsas ja kelle 2 p2eval otsustasin tagasip6rduda. Olin selleks ajaks k6ige ebameeldivama osa rajast l2binud(j2rsu liustikumoreeni, mis koosneb kas liiga v2ikestest v6i liiga suurtest kividest ja kus ma keppidest hoolimata mitu korda k6huli k2isin ja oma joogikoti huuliku 2ra kaotasin). Toitu ei olnud enam j2rgmiseks p2evaks ja paljud asjad olid v2ga m2rjad ning lisaks sellele tahtsin j2rgmisel p2eval La Pazi s6ita, et t2na siin kirjutada ning kella 7-ks Soratasse j6uda, et riideid pesta. Ma ei teadnud ka, et kus see laguun on ning otsimiseks ei olnud aega ega energiat. Olin ilmselt tund kuni kaks j2rvest allpool. Kui k6ik oleks h2sti l2inud esimesel p2eval siis ei oleks ma teise p2eva hommikul mingi suvalise Mordori kaevanduse juures(2h Chillatast) vettinud, vaid oleksin 1h Chillatast edasi olnud ning rohkema energia, aja ja v2hema vihmaga kell 7 hommikul t6usu alusanud ja seal kell kymme hommikul olnud, kust ma nyyd kell kaks p2eval tagasipoordusin.
Majaahv on Sorata odavaima hosteli Casa Reggae(18 kr oo) kuulus majap2rdik. Seda kohta on erinevates blogides mainitud, ent kuna ka mina seal mitu ood veetsin siis ma mainin seda kohta. Parim v6rdlus on Segasummasuvila. Nilsoni asemel on Wilson, kelle korraldatud pahateod on lugematud(enne l2heb jumalap2ike looja kui need yles lugeda j6uab - koster). Ka yhe minu vastpestud s2rgi retsis ta 2ra ja viskas kuhugi prahihunnikusse mulla sisse. Pipi asemel on hipid, kes on nii kohalikud kui eurooplased ja p6hja-ameeriklased, lihtsalt istuvad ja suitsetavad kanepit, joovad veini, punuvad ehteid, vahest panevad La Pazi n6iaturult ostetud hallutsinogeense San Pedro kaktuse keema, et selle essentsi juua jne. Tommi ja Annika asmel on yks noorpaar, kes seda kohta peab ja hobuse asemel on r2ige l6ukoer Aton, kellele lisaks kubiseb koht koerakutsikatest ja nii ylbetest kassidest, et neil v6iks kitsa trepi peal vabalt selgroo pooleks astuda kuna nad ei ava silmigi r22kimata tee andmisest.
Viimane foto on Soratat ymbritsevatest sygavatest orgudest.
Kuna mu viisa hakkab l6ppema siis suundun homme Copacabana poole, et Isla del Solil ja Copacabana ymbruses veits matkata enne kui ma j6uludeks Peruusse, Ilosse s6idan kuhu Andrea mind kutsutud on. Kuna mu seiklusejanu paar matka veel ei kustuta siis uuel aastal j2tkub uue hooga. Kui viisa uuendatud siis detsembri l6pus-jaanuari alguses l2bin Mapiri raja. Peale seda suundun Boliivia l6unapoolsele altiplanole, kus mind ootavad dinosauruste jalaj2ljed, v2hemkylastatud soolaj2rved, 6000+ vulkaanid, geisrid ja elutu kuumaastik.
El diablo y la luna en los Yungas
Kullatee on 6nnelikult seljataga. Boliivia internetipunktid on tehnika6nnetus, sest kaua peab otsima enne kui yhe cd drive´iga arvuti leiad, et pildid arvutisse laadida. 2rge siis pahandage, et peate pead kallutama, sest ma n2gin kohutavalt palju vaeva, et need pildid netti yldse yles saada. Firefox sellel arvutil ei toota ja internet explorer sulges end u 100 korda laadimise jooksul. See on t2ielik toov6it. M6ned pildid on natukene segamini ka. Eriti need vihmametsa pildid alguses, mis peaksid olema keskel u seal kus selle vanamehe ja majaga pilt on, aga see selleks.
Minu matk kestis 4 t2is p2eva oli t2is ootamatusi ja yllatusi ning praegu olen ma juba 2 p2eva puhanud, ent endiselt suht sant. Kandu ei ole, yks p6lv on paistes ja valus(lonkan nagu piraat u 3-4 p2eva juba), kael ja k2ed on t2iesti shistaks tehtud ja auguliseks soodud, pluss kymned kriimustused ja v2iksemad l6ikehaavad, p6lenud nina, yhe lyhikese matkaga k6vasti vattisaanud varustus jne. T2iskogemus!
Esimesest p2evast on k2e ja jala pildid ning 6htune laagripilt. See oli t6us kurule, ent eksisin veits kuna mu navigatsioonimootor on t2iesti puudulik nagu ikka ja pidin kulup6letatud j2rsakutest yles ronima. Kondorid tiirlemas pea kohal ja k2ed-jalad okkaid t2is, sest Sorata ymbruses on m2gedel tohutult palju yliokkalisi p66sastikke. Kui vajasin abi enim kuulsin j2rsku raginat ja leidsin eemalt p66sast yhe vanamemme, kes suure noaga hagu tegi ja minf aymara keeles 6ige kyla poole juhatas. Need p6lis-aymarad on ysna mystiline kamp kohati, sest paljud neist ei r22gigi peaaegu hispaania keelt ning peale selle on nad ysna h2belikud ja t6sised. On n2ha, et Sorata ymbruses on gringo kohalolu omajagu olnud, sest lastel on n6me komme v2lismaalastelt kommi lunida. Isegi yks isa pressis mult oma lastele kohalikku naturaalset shokolaadi v2lja. T2iesti rikutud k2itumine. Igaljuhul oma trekingutoidust v6ib kergesti ilma j22da kui j2rele anda.
Esimese p2eva l6pus oobisin Lakathyia kyla l2hedal, kust leidsin senisestest pakkumistest poole odavama giidi Mapiri trekiks. J2rgmisel p2eval alustasin t6usu Abra de Illampu kurule. Illampu on see nevado ehk lumine m2gi yhe pildi peal kauguses. N2gi kole ja tehniline v2lja, aga l2ksin mooda ja ohverdasin kurul oma laama feetuse. Seal on pilt ka mu toidumoonast. Apule ehk iidsele m2evaimule peaks alt kive vedama ohvriannina ja need kurul ritta seadma, nagu yhelt pildilt n2ha v6ib. Seej2rel laskusin Ancoma kylasse, kus t2iendasin toiduvarusid ja yletasin nende suurte kividega j6e, sest seljakotiga seal end balansis hoida on hull adrenaliin, teades, et sissekukkumine t2hendab varustuse koha pealt kindlat surma(muide ma ei hoia oma mobiiltelefoni millega pilte teen ja muusikat kuulan ja passi ka nii h2sti kui Kadri magamiskotti, sest seda saab ainult toostuslike masinatega kuivatada).
Sorata on sisuliselt siiski sierra, ent geograafiliselt kuulub koht Yungase linnade hulka. Yungase piirkond on t2iesti haige k6rg-vihmamets. Nii kutsutakse Boliivia piirkonda, kus k6rgm2estik Amazonase j6gigonnaga kohtub ja toimub v2ga kiire muundumine, mis sisaldab endas (kulda t2is) madalaid, ent v2ga j2rske jube paksu vegetatsiooniga kaetud m2gesid. Seal on oositi jahe nagu p2rism2estikus, ent vihma sajab nagu selvas ehk kohati kuni 3 tugevat paduvihma oop2evas, vegetatsioon on pidevalt l2bivettinud(mitte miski ei pea vett), rada on t2is muda ja j2rske t6use 1000a vanadel inkatreppidel, mille kivid on t2iesti ymaraks kulutatud ja m2rjad v6i muda ja samblaga kaetud tehes j2rsud laskumised kohutavalt ebameeldivaks, eriti veel raske kotiga. Kukkumised on peaaegu v2ltimatud.
Mina sattusin sinna vihmametsa iseendalegi ootamatult. Pidin saapad jalast riisuma ja endale kepid tegema(nyyd on haige p6lve p2rast ostetud), et kylmas kiirevoolulises ojas mitte tasakaalu kaotada. Praegu on vihmaperiood, mis t2hendab paljudel radadel selgeid yleujutusi. K2puli roomasin ka yle selle puusilla. Ai kus k6ikus! Ja sattusin ebameeldiva yllatusena k6igest peale 2,5 h laskumist Ancomast, mis on selge sierra t2ielikku padrikusse ja seda vastu ood. Moodusin mahaj2etud cannibal holocaust´i farmist, libisesin mudas ja niiskusin. Kaardil ehk LP rough guide´il(joonisel raamatus, mis pole navigeerimiseks m6eldud) oli m2rgitud paar potensiaalset inimasustust m6ne tunni kaugusel ning perspektiiv seal vegetatsioonis end sisse seada oli mulle ylimalt vastumeelne. Siis juhtus halvim, l2ks pimedaks ja paar rada l2ksid omavahel segamini ehk ma olin pooleldi eksinud pimedas selvas. Ent siiski mingil rajal. Ilma rajata pole midagi peale hakata kui sa seal elama hakata ei kavatse ja machetega uusi radu tegema, sest no offroad liikumine on t2iesti v6imatu. Need puud, p66sad ja alustaimestik on myyr! K6ige k6hedam hetk ja kulminatsioon oli siis kui ma olin just paljajalu p6lvestsaadik mingis kylmas ojas olnud, mis l2bi raja voolas ja sealt 50m ylespoole v2ikesele lagendikule(tegelikkuses mirador ehk iidne inka vaateplatvorm) j6udnud, kus ringivaadates n2gin ma eemal p66sas hirmus kollaseid helkivaid silmi, mis mind j6llitasid ja ei lahkunud. Tegin mingeid h22li, viskasin huupi yhe kivi, v6tsin noa l2hedale ja j2tkasin matka. Kollaseid silmi n2gin v6imasas LED valgusvihus vastuhelkimas ka u 15 min hiljem teist korda. Ilmselt olid samad kollased silmad ja k6ige t6en2olisemalt oli elukas mingi gato del monte ehk mets- v6i m2ekass. Midagi ilvese m66tu. Ja siis peale mitmetunnist pimedas ekslemist j6udsin ma vanade varemete juurde, kus (klassikaline!) n2gin tulukest. Selgus, et olin Minascapas ja valgust paistis yhe v2ga omamoodi vanamehe argentiinlase Eduardo majast. Koputasin uksele ja selgitasin, et olen teadmatu oma asukoha suhtes. Sain suure kylalislahkuse ja sooja supi osaliseks, sest mulle pakuti selles ilma korstnata(ent kyttekoldega) ja muldp6randaga keskaegseid tooriistu t2is kivihurtsikus oomaja. See oli ka parim, mis minuga yldse juhtuda oleks saanud, sest v2ljas hakkas sadama, minul kylm ja olin 13 h matkamisest juba puruv2sinud. Eduardoga saime h2sti sina peale, ta oli v2ga vastutulelik ja hoolitsev ning sain tulepaistel muldp6randal magada, ent rotid tegid kogu oo hirmsat myrglit ja ma pidin vahepeal oma kotti kontrollima, et nad jaole ei p22seks. Mida teeb yks argentiina kodanik ajast ja arust p6llukultiveerimis tooriistadega ihuyksinda mingis x punktis Boliivia selvas? Kysisin, et kas tal perekond on ja selgus, et on ja loomulikult argentiinas. Kuna tegu oli ka Minascapa ainsa elanikuga siis j2i mulle mulje, et ta on mingis hingelises eksiilis. J2rgmisel hommikul, n2idati mulle vanu inkade majade varemeid, millest on ka yks pilt. Selgus, et neid miradore, vanu templeid ja surnuaedu on seal piirkonnas omajagu. Tegu oli ka ikka vana inka kaubateega. Kinkisin Eduardole t2nut2heks peaaegu kogu oma toidu ja ta juhatas mu selvast v2lja. Teel n2gime paari selvap6ldu ja hulkgaliselt vanu inkaehitisi.
J6udsin j2rgmisse kylasse, kust liikusin mooda Kullateed edasi Wainapatani, mis oli 6 majapidamisest koosnev kyla j2rsul selva m2en6lval 3h karmi mooda inkarada k6ndimist l2himast poest ja autoteest(mitte tee meie m6istes). Selles isoleeritud paigas veetsin j2rgmise oo yhe boliivia perekonna juures, sest LP oli v2itnud kohas poe olevat, ent seal polnud isegi vett ega mingit juurdep22su poest r22kimata. Kuna mul toitu ei olnud ja omadega l2bi olin(kandu ei olnud enam eriti) siis s6in koos perekonnaga dshunglikartulit ehk yucat ja lahjat kanasuppi ja magasin mingis abihoones enda poolt lauajuppidest improviseeritud p6randal ja oosel sadas j2lle k6vasti vihma. Telgivetitamine on m6ttetu kui on alternatiiv ja kiire pealegi, sest vahetult enne Wainapata kylla j6udmist kohtasin yht kaasteelist, kes v2itis end minevat Chusisse(ka minu sihtpunkt) j2rgmisel hommikul ja tehes selle 4 h. Olin lubanud koos temaga minna ja pidin juba 5 paiku 2rkama, sest mees tahtis varavalges minna. Tegu oli u 60 + mehega, lihtsa puukepi ja seljakotiga. LP j2rgi pidi matk Chusisse kestma terve p2eva, ent tahtsin proovida, kas suudan kohalikuga sammu pidada. Tulemused olid katastroofilised. Peale 3 h yhist matka l2bi paksu muda, yle vihmaperioodi veerohkete j6gede, millede sillad olid ammu lagunenud(nii, et viskasime m2rgadele kividele liiva ja v6tsime pikad puulatid k2tte, et ojast tasakaalu ammutada) ja mooda rada, mis lisaks vettinud vegetatsioonile h6lmas endas ka dshunglitunneleid, teele langenud puid(kuhu ma kottipidi pea, et alati kinni j2in) ja meeletul hulgal j2rske t6use ja laskumisi olin ma sisuliselt muerto ehk t2iesti surnud. Mu p6lv oli juba eelmisel 6htul valutanud ja kannad andsid end koledasti tunda, vesi oli otsas(vanamees ei joonud selle aja jooksul tilkagi, v2ites, et p2ike ei paista, kuigi oli palav ja palju fyysilisi ponnistusi, mina j6in u 2 l ja ei urineerinud kordagi) ja v6hm v2ljas. Vana kaevur ei n2idanud mingeid v2simuse m2rke ega ka hingeldanud kordagi. Ja ta sisuliselt lippas yles ja alla, nii et ma pidin kohati sirgetel peaaegu jooksma, et teda j2lle k2tte saada. Ma olin selleks ajaks kiirustamise t6ttu u 7 korda kukkunud ja l2binud v2ga mitu vaimset ja fyysilist faasi ning u 1,5h enne kohalej6udmist j2in ma tast maha. Tempo oli nii m6rvarlik, et ma ei j6udnud absoluutselt midagi muud teha kui ainult kiirustamisele keskenduda. See oli v2hem v6i rohkem ette teada klassika, et kui ei ole just yliheas vormis siis sellisele tempole peab vastu ainult teatud aja. Ma arvan, et tal l2ks raja l2bimiseks l6puks u 4h ja 30-45 min. Mina j6udsin temast ikka peaaegu 2 h hiljem kohale, kuna otsustasin soogipeatuse teha ja raja l6pus ma lonkasin oma paremat jalga juba nagu vana piraat. See, et ta tilkagi ei joonud oli kyll mystiline, sest rada oli pikk ja raske ja ilm palav, ent ju nad on siis harjunud sajandite jooksul mitte dehydreeruma. Chusis me kohtusime uuesti, kus ta oma maja ees kokalehti kuivatas.
Yungase kullalinnad on omaette vaatamisv22rsus. Need samad vegetatsioonim2ed, mis on paksult kulda t2is(see on varsti Boliivia nr 1 export mineraal, praegu on tina veel esikohal), pooratakse vee, inimeste ja masinate yhisj6ududega sisuliselt pahupidi ja songitakse t2iesti l2bi. Yungase kullalinnad on Metsik L22s t2nap2eval ja k6rgdshunglis. Vaatepilt on t2esti masendav-inimesed elavad v2rvimata puujuppidest ja roostetanud plekktahvlitest kokkuklopsitud sarades/kuurides, j6ed nendes asundustes(kyladeks neid nimetada ei saa, sest klassikaline andide kyla t2hendab midagi) on t2iesti kontamineeritud ja j6e22rsed paksult prahti t2is, maastik sellest sonkimisest ylikole(kohati elatakse mingite kruusahunnikute otsas) ja nende kullakaevurite kultuuri juured on v2idetavalt prostitutsioonis, hasartm2ngurluses, suurte 6llekannude tyhjendamises ja machohismis. Sellele lisaks eksisteerivad veel aymara p6genikud, kes korjavad kullakaevandamisel leitavat(ent kullakaevureid mittehuvitavat) tina ja elavad plastikust asulates.
Irooniline oli see, et ma olin tulnud Soratast 4 p2evateekonda mooda rasket rada ja olin linnulennult kohale ikka veel ylil2hedal, ent ei saanud sinna tagasi muidu kui pidin maksama kokku u 170 bolivianot(v2ga palju raha Boliivia kohta ja kolm erinevat s6itu) ja s6itma 14 h(yks konkreetne s6it) la Pazi. See on nagu endale kirstu ostmine v6i haua kaevamine. Sest seda s6itu ei unusta ma niipea. Kuna seal Yungas on teed 22rmuslikud offroad v6istluste rajad, mida saab l2bida ainult korralike neljaveolistega siis on yks kivine j2rsk mudarada, mis l2heb l2bi k6ikide asulate.
Peale seda kui ma olin end yhes sellises kullakylas jahedas yunagj6es u 1,5h kasinud ja riideid pesnud(ma olen yldiselt enda suhtes v2ga range, mis puudutab seebi kasutamist looduses n2iteks, ent see j6gi kohtus 20 m allpool ylikontamineeritud kaevandusj6ega) ja ma v6isin tuld anda. Kohalikke absoluutselt ei huvita mida ja kus nad pesevad, ent tegelikult ei tohi isegi biolagunevat seepi vee l2hedale viia kui on v2himgi kahtlus, et keegi seda vett juua v6iks. Isegi hambapasta tuleb maha matta.
La Pazis voolab l2bi linna(maa alt peamiselt) j6gi, kuhu lastakse aastas t2ielik rekordkogustes uriini, fekaale,laipu, toostust22tmeid, toksiine jne. Puuduvad seadused, mis seda takistaks. Seal saastatud yungaj6gedes olla omajagu elavh6bedat, sest seda kasutatakse kaevandamisel.
Viimased pildid sillast ja tsemendikottidest on mu 4 p2eva oomaja ehk edasi enam ei saanud ja ma oobisin boliivia silaehitajate improviseeritud laagris, magades seal tsemendikottide vahel. Seltskonnal polnud viga. M6ned on kyll liialt machod, ent yldiselt m6istlikud mehed.
P2ris l6pus on pildid mu koloniaalstiilis Sorata(sin baño ehk 20 bol) odavast hosteli toast. See on Saksa p2ritolu kummiparunite kunagine h22rber ja nemad kasutasidki Mapiri rada(viimane upgrade 100 a tagasi) oma kaubateena. Siis veel yks leegitsev tsitrusviljaga flaier(Orange Club), gringohostelis ja minu kott Puno plazal Peruus.
Aga l6petuseks. Juba inkad varustasid oma impeeriumi t2nap2evase Boliivia alalt kaevandatud kullaga, hispaanlased olid loomulikult vaimustuses ja praeguseni ei ole p6him6tteliselt midagi muutunud.
Ma naasen t2na Soratasse, et uued retked jalge alla v6tta ja kirjutan n2dala kuni kahe p2rast uuesti kui tagasi La Pazis olen, sest mingitel tehnilistel p6hjustel(sissevalimine vms) on Soratas internet keskmiselt 6 korda kallim kui La Pazis. Kui tahta yle 4 h netti kasutada on odavam 3h edasi ja tagasi s6ita ja seda suures linnas teha. Ma muidugi nii ei tee, ent v6rreldes Peruuga on Boliivias v2he teid, netti, elektrit ja voolavat vett.
