JESUS ES MI PILOTO

Paar seiklust on j2lle seljataga ning on aeg juhtunust pajatada. Kuna ma n2en oma pilte siin postituses teksti kujul ja ma ei viitsi seda koodi lahti harutada ja piltidega v6rrelda siis ma lihtsalt kirjeldan nende piltide taustsyndmusi lyhidalt.
Kypsed melonid on siinsete laste maiuspala. Keele viivad alla kyll, ent melonimahlaste k2tega v6iks vabalt mooda seinu yles ronida, niiv6rd kleepuv kraam. Siis n2ritud mango ja n2rimata melon.
Esimene pildiseeria on mu matkast Soratast l2bi mitmete kylade Aucapatasse ja Iskanwaya varemetesse. Eesm2rk oli kylastada eepilist udupilve barokk-kyla nimega Yani, Aucapata kyla ja selle all asuvat suurt, ent v2ga v2hekylastatud ja rohtukasvanud Mollu kultuuri Iskanwaya linn-tsitadelli. Tegemist oli 5-p2evase jalgsir2nnakuga, millele lisandus kuues p2ev, mis sisaldas endas Payayunga kylas hommikul kella poole kymnest oosel kuni kella kolmeni camioneta ootamist, mis mu tagasi Soratasse viiks. Kuna looduses k2ib elu puhtalt p2ikese rytmis siis k6ndisin ma kohati kuni 12 h p2evas(koos soogipausidega) ja korra oobisin kauboi stiilis ehk keerasin oosel kell kymme kusagil m2en6lval end muulas6nnikusse kyllili, telki ei pystitanud ja hea, et saapad jalast sain. Neljandal p2eval k6ndisin Payayunga prahisest kaevandusasulast l2bi kuuma kaktusekanjoni Aucapatasse. Pilt seljakotiga on mu l6unapausist paar tundi Payayungast. Pildi all nurgas v6ib samuti vanu varemeid n2ha, ent tegemist ei ole Iskanwayaga. See oli j2lle yks heas m6ttes unustamatutest soogikordadest, kus sa k6lgutad kusagil k6rgel jalgu suu saia ja melonit t2is ja aeg lendab kuuma p2ikese all k6va tuule k2es ja silmadega vaateid 6gides . Kell oli siis u pool neli kui mulle l2henes yks machetet kandev mees ja teatas, et Aucapatasse on 6h k6ndida. T2ieliku pimeduseni oli siis 4 h nii, et l2ks spurdiks ylesm2kke. Peale kullakaevanduse(ehk koopa) pilti on foto raja ja taamal k6rguvate m2ekontuuridega, millest minu sihtm2rk oli viimane(h2gune) kontuur ja u 2850 m. Kell oli siis juba neli l2bi. Kohale j6udsin u pool yheksa. Kui natukene enne kyla jalgrajalt autoteele j6udsin siis n2gin kruusateel mitmeid v2ikseid skorpione, keda n2eb ilmselt vaid oosel ja laternaga.
Iskanwaya varemed on Aucapatast 1500m langust ja sellele j2rgnevat t6usu tagasi kylla. Varemetes veetsin tunde, sest soe kanjonituul paitas ja yhtegi nokamytsi ja k6hukotiga t2isgringot polnud silmapiiril-tegelikult polnud l2heduseski hingelistki. Yksindus, vaikus, varemed ja m6tted. Sellist teraapiat leiab Boliivias paljudest paikadest.
Fotod majadest on mahaj2etud kaevandusasulad. Ja on v6rreldud kahe erineva kyla sea kuute. Esimene on Payayunga p6rsas ja teine Yani. Barokne kaevanduskyla avaldas omajagu muljet. P2ris korralik j22tmek2itlus probleem valitseb siiski ka parimates kylades, see on lihtsalt realsus. Yanis sattusin pooljuhuslikult yhe La Pazi pesnion2rist endise 6petaja kylaliseks, kes mind tasuta v66rustas(toitis ja majutas). Kyla asub u samal k6rgusel mis La Paz(u 3600), ent suviti t6useb l2hedal asuvast kurikuulsast Yungasest meeletuid udupilvi, mis t2navatel ringi s6uavad ja k6ik endasse uputavad, t6stes 6huniiskuse v2ga korgeks ja tehes ood ebameeldivalt niiskeks ja kylmaks.
Minu teine seiklus oli osaline eba6nnestumine nagu ka mu n2oilmest v2ljalugeda v6ib. Eesm2rk oli kylastada kahte Sorata l2histel asuvat laguuni. Laguna Chillata(4200m) ja Laguna Glacial(5050m). Mul oli esimesel p2eval k6vasti eba6nne, sest sattusin kahest v6imalikust raskemale ja pikemale rajale. Siis valesse kohta ning paar tundi enne pimedust andis yks kylapoiss mulle valesid juhiseid, nii et peale hirmsat ylesm2kke kiirustamist, hing paelaga kaelas, sattusin ma Mordori meenutava vana tinakaevanduse juurde, kus olin sunnitud oobima. Kogu p2ev oli jube udune olnud ning mu ookorter meenutas 6udusfilmi. Pimedad k2igud kaljus, kus tilkus vett, pisut allpool majade varemed, k6ik endassemattev udu, eemal haigutav kuristik ja k6ik see k6rgel yksinduses. Oosel sadas muidugi k6vasti vihma kah tagatipuks. J2rgmisel p2eval j2tkasin radade harutamist ja pale mitmeid tupikuid j6udsin l6puks kella kymneks Laguna Cillata(millest ka pilt) juurde. See m2gij2rv on aymaradele pyha. Selle vesi ravib, selle 22res koraldadakse riitusi ja kes seal ujub, selle karistuseks on surm l2bi muistsete jumalate raevu. Kuna vihmaperioodin on niikuinii jube udune ja v2he p2ikest siis seal ujumine v6rduks suht talisuplusega ja ei imponeeri eriti nii spontaanselt teha. J2rv oli kenake, ent lehmas6nnikut leidus selle ymbruses lademetes. J2tkasin rassimist ylesm2kke ja siis hakkas asi k2est minema. Esiteks algas kelle kymme juba Chillata juures vihmasadu, ent ainult selleks, et j2tkuda ja kahe tunni p2rast kui ma j2rsu liustikumoreeniga v6itlesin(2 sammu jooksul mis sa ylesm2kke teed vajud sa yhe v6rra tagasi) vihma ja lume segasajuks yle minna. Udu oli oi kui paks ja j2rele ei andnud, 4 h oli mingit loga sadanud juba, kivid olid suured, lumised ja libedad ning rada kadus 2ra. Aeg oli otsas ja kelle 2 p2eval otsustasin tagasip6rduda. Olin selleks ajaks k6ige ebameeldivama osa rajast l2binud(j2rsu liustikumoreeni, mis koosneb kas liiga v2ikestest v6i liiga suurtest kividest ja kus ma keppidest hoolimata mitu korda k6huli k2isin ja oma joogikoti huuliku 2ra kaotasin). Toitu ei olnud enam j2rgmiseks p2evaks ja paljud asjad olid v2ga m2rjad ning lisaks sellele tahtsin j2rgmisel p2eval La Pazi s6ita, et t2na siin kirjutada ning kella 7-ks Soratasse j6uda, et riideid pesta. Ma ei teadnud ka, et kus see laguun on ning otsimiseks ei olnud aega ega energiat. Olin ilmselt tund kuni kaks j2rvest allpool. Kui k6ik oleks h2sti l2inud esimesel p2eval siis ei oleks ma teise p2eva hommikul mingi suvalise Mordori kaevanduse juures(2h Chillatast) vettinud, vaid oleksin 1h Chillatast edasi olnud ning rohkema energia, aja ja v2hema vihmaga kell 7 hommikul t6usu alusanud ja seal kell kymme hommikul olnud, kust ma nyyd kell kaks p2eval tagasipoordusin.
Majaahv on Sorata odavaima hosteli Casa Reggae(18 kr oo) kuulus majap2rdik. Seda kohta on erinevates blogides mainitud, ent kuna ka mina seal mitu ood veetsin siis ma mainin seda kohta. Parim v6rdlus on Segasummasuvila. Nilsoni asemel on Wilson, kelle korraldatud pahateod on lugematud(enne l2heb jumalap2ike looja kui need yles lugeda j6uab - koster). Ka yhe minu vastpestud s2rgi retsis ta 2ra ja viskas kuhugi prahihunnikusse mulla sisse. Pipi asemel on hipid, kes on nii kohalikud kui eurooplased ja p6hja-ameeriklased, lihtsalt istuvad ja suitsetavad kanepit, joovad veini, punuvad ehteid, vahest panevad La Pazi n6iaturult ostetud hallutsinogeense San Pedro kaktuse keema, et selle essentsi juua jne. Tommi ja Annika asmel on yks noorpaar, kes seda kohta peab ja hobuse asemel on r2ige l6ukoer Aton, kellele lisaks kubiseb koht koerakutsikatest ja nii ylbetest kassidest, et neil v6iks kitsa trepi peal vabalt selgroo pooleks astuda kuna nad ei ava silmigi r22kimata tee andmisest.
Viimane foto on Soratat ymbritsevatest sygavatest orgudest.
Kuna mu viisa hakkab l6ppema siis suundun homme Copacabana poole, et Isla del Solil ja Copacabana ymbruses veits matkata enne kui ma j6uludeks Peruusse, Ilosse s6idan kuhu Andrea mind kutsutud on. Kuna mu seiklusejanu paar matka veel ei kustuta siis uuel aastal j2tkub uue hooga. Kui viisa uuendatud siis detsembri l6pus-jaanuari alguses l2bin Mapiri raja. Peale seda suundun Boliivia l6unapoolsele altiplanole, kus mind ootavad dinosauruste jalaj2ljed, v2hemkylastatud soolaj2rved, 6000+ vulkaanid, geisrid ja elutu kuumaastik.