Nagu ilmselt arvasite olen elus ja arus ning mul polnud lihtsalt eriti internetti, ent see muutus just nyyd. Ma ei j6ua t2na k6iki toimunud syndmusi kirjeldada, ent koostan kondikava koos varastatud piltidega. Homme kirjutan.

Et asi liiga segaseks ei l2heks (siia piltide yleslaadimine on loomult segane j2rjekorra suhtes) siis:
Peale Limat saabusin Palcamayosse (3400m) peavalu tahtis tappa ja kestis 2,5 p2eva.
P2rast Palcamayos veedetut matkan2dalat saabus ameeriklane Jeff koos oma limalasest s6braga minu jumalast hyljatud kylla. Koos k2isime Oxapampas. Reis tsentraal-k6rgselvasse oli lyhike ning l6ppes paar p2eva tagasi. T2na kolisin Palcamayost kaheks p2evaks Junini (linn altiplanol 4130 m). Ylehomme s6idan Huanucosse, et koos yhe padrega orbude heaks tood teha hulga kuid.


Pozuzo - v2ike linn Oxapampa l2hedal Saksa-Austria koloonia alates 19. saj teisest poolest. Tirooli kultuur. Paarsada kolonisti aegu tagasi.

Oxapampa, 1800 m. Linn no m2gises vihmametsas ehk sekundaarselvas. Tsentraal-Peruu. Kohvi, puuviljad ja karjakasvatus.

San Pedro de Cajas, Palcamayo naaberkyla (4040m).

San Pedro de Cajas



San Pedro on kuulus kudumiskyla. Fantastiline pooltasuta k2sitoo. Seinavaibad on nende yle Peruu kuulus leivanumber.




Palcamayo l2histel.





Peruu suurim koobas. Paekivist. Palcamayo.







Kylad ja varemed. Karjakasvatajad.








Minu (iseseisva) reisi tegelik alguspunkt - Palcamayo.








Palcamayo plaza.










See algab

Paar p2eva tagasi kohtasin juhuslikult Limas Barranco linnaosas luusides kahte sakslast, kellel esmapilgul paistis valgete inimestega, peale heledate silmade, v2he yhist olevat. Nad n2gid v2lja nagu mingid soome sortsid. Poiss oli korralikult p2evitunud, n2os oli mingi tribal maaling, palju etnilisi ehteid ja r6ivaid, suur trumm k2evangus ja muud atribuutikat ning kilinaid-kolinaid. Tydrukul olid blondidesse juustesse afropatsid punutud, mis olid juba lootusetult sassis. M6lemad kandsid imelikke sandaale ja j2tsid ysna r2paka ja metsiku mulje. Nendega vesteldes selgus, et nad olid just aasta vabatahtlikena Boliivias veetnud. Poiss oli olnud kusagil x selvas (vihmamets) ja tydruk x altiplanol (k6rgplatoo). Nyyd veetsid nad oma puhkust, mille olid otsustanud sisustada l2bi Peruu yles-alla reisides, et siis La Paz'i naaseda ja koju lennata. Teatasin neile, et Eesti on suure Saksamaa v2ike vend ja siirdusime sooma. Muljed Boliiviast olid neil p6nevad ja kirjud. Tydrukut n2iteks rooviti korra selle aja jooksul klassikalise skeemi abil. Sedakorda h6lmas tsirkus endas seda, et taksoga s6ites saad sa tee pealt endale paar kaaslast (Boliivias pidavat tavaline olema koos v66rastega s6ita), kellest yks v2idab, et on politseinik ja n2itab oma ametim2rki (ilmselgelt v6ltsitud) ja annab sulle k2su oma kott talle l2biotsida anda ning kui sa k6hkled siis hakkab teine v66ras kaass6itja tungivalt politsei alibit kinnitama. Kui koti k2est annad oled kaotanud - k6ik v2hegi v22rtuslik kaob hetkega. Nii saksa tydrukuga juhtuski, ent see oli muidugi sygavalt ta oma syy - k6ik l2biotsimised ainult politseijaoskonnas.
K2isime ka yhes Barranco baaris ja j6ime omajagu pisco sour`it. Oli meeliylendav yle pika aja koduse hispaania keele purssimise asemel ennast koos germaanlastega vinti v6tta. Nad kallutasid mind ka omajagu Boliivia poole vaatama.
Lima on suht lahe linn - siin elavad koerad kohati majade viilkatustel ja puha, aga homme ma siit m22ramata ajaks lahkun. Otsustasin Arequipaga viivitada, kuna algav vihmaperiood Andides seal kohe suurt m6ju ei avalda. V2ldin gringorada ning siirdun Kesk-Andidesse - Peruu k6ige vaesemasse ja v2him kylastatumasse piirkonda. Seal peaks v2ga traditsioonilist (mitte turismile orienteeritud) Andide kultuuri kohtama. Kuni yheksakymnendate alguseni oli seal aktiivne Sendero Luminoso-nimeline terroristlik ryhmitus, mis v6itles vaeste eest ja riigi vastu ja veriselt, nii et vaesed j2id ikka kahe tule vahele. Alustan linnast nimega Tarma(3050m), mis on kohalike seas tuntud ka kui "Andide P2rl", et seal trekkida ja siis Palcamayosse Peruu k6ige suuremat koobast vaatama minna. Koobas on paekivist p6hjatu sygavik, millesse spetsialistid on suutnud kahe ja poole kilomeetrini penetreeruda. Kuna mu caving`u kogemust ylearu pole ja puuduvad ka allveevarustus ja koied siis vaatan lihtsalt koopasuust sisse. Sealt l2hen La Merced'i, et k6rgdshunglis matkata. Arequipasse hiljem, sest liiga k6rge vulkaan ajab suitsetaja kopsud l6hki.
T2na lugesin huvitavaid fakte peruulaste sotsiaalse suhtumise kohta. Nimelt suhtuvad nad eelarvamustega inimestesse, kes on r2pased ja n2evad v2lja nagu hipid. Teiseks ei meeldi neile armeeriided (mis on muidugi m6istetav terroristide ja kodus6dade t6ttu). Lyhikesed pyksid pidavat ok olema ainult rannas (mis on ilmselt ylepingutatud).
Ma pean nyyd mugavustest loobuma ja k2pa valgeks saama. See t2hendab yhtlasi seda, et ma hakkan yksinda kuskil x kohtades kottpimedas(p2evavalgust on hommikul kuuest 6htul kuueni aastaringi) telkima. Kaaslane kuluks 2ra, aga nojah - teeme 2ra!

Mi bocina de la brujeria ehk minu n6iasarv

Kuna enamus turistadel pole aega, infot, viitsimist ja mune, et sinna minna siis minul on. Ent mida minul pole on viitsimist, aega ja mune, et sellest pilte teha. 6nneks on aga tehtud ja mina need varastanud ja omavoliliselt ka siia blogi pannud.

Mirt Maller esitleb: La Victoria





The Holy Mountain - Centro de Lima









T2na k2isin La Victorias Gamarra (loe Gomorra) turul ja selle ymber ning taga asuvatel v2ga kohalikel v2ga kirjeldamatutel-kujuteldamatutel turgudel.

Wikipediast:
La Victoria is a district of the Lima Province in Peru and one of the districts that comprises the city of Lima. One of the most populous in Lima.
La Victoria is, however, one of the most dangerous places in Peru, plagued by crime. Gang violence, prostitution, drug trafficking and gunfights are very common in La Victoria.

Enne kui alustame siis veel sellest:
Keegi anonyymsus ise kysis, et kas meil on kodus auk maa sees kus h2dal k2iakse. Ei! On korralik klosett. Paraku on augud maa sees t2iesti tavaline v2rk siin maal ja seal ei p6lvitaks ka relva2hvardusel, pissipiirkonna t6ttu. Meie peruu vets on n6ukogudeaegst troon-wc vastand.

Mind on k6vasti inspireerinud ja infoga varustanud kahe eesti tydruku (Thea ja Marianne) kirjutatud blog. Nende k2est sain ma ka La Victoria`s asuva Gamarra turu kylastamise idee. Kohalikud soovitaksid tungivalt sellest kohast ringiga mooda minna. Kuna ma olen hirmus ebamusikaalne ja mulle meeldib meloodiaid ainult tarbida, otsustasin ka n6iasarve ostmise nende pealt maha ahvida. Reedel s6idan Arequipa´sse ja ma tahan seda sarve seal m2gede vahel puhuda. Thea ja Marianne muljed Gamarrast: http://peruu.blogspot.com/2006_10_01_archive.html - lehekylje keskosast veits allpool.
Kes tahab sellise 1,5 kilose sarve pilti n2ha siis: http://peruu.blogspot.com/2006_09_01_archive.html - t2itsa lehekylje allosas.

Kuna ma tahtsin oma sarve ja Gamarra turg on ilmselt suurim kohalik turg Limas siis oli plaan kopsti koos. Kui Gamarra turg on tuugalt t2is toostuskaupu ja mina oma inkav2rki sealt ei leidnud siis olin sunnitud paar sammu kaugemale minema. Yhe sammu tegin ilmselt isegi liiga. Gamarra turg ise on mitu aiaga ymbritsetud kvartalit, siis selle ymber jookseb aia taga veidike p6nevam Mercado minorista turg. See on veel perimeetrile v2ga l2hedal, t6eliselt pikantne ent talutav. Peale l2bi prahihinnikute, vere, akvaariumit2ite konnade, jahude, kuivatatud taimede, igasugu mugulate ja kohalike soomapunktide murdmist 6nnestus pika otsimise peale ka m6ned inkakoopad leida, kus lae all jaaguari ja anakonda nahad rippusid. Tasus vaeva n2ha, sest seal oli t6eliselt hea valik alpacavilla ja k6ikv6imalikku karnevaliatribuutikat, mis ei maksnud midagi v6rreldes kesklinna turista-inkamarketitel kysitavaga.
Mercado minorista on ringikujuline, ent kui ringist 6iges kohas v2ljuda ja Gamarra p6hituru perimeetrist eemalduda saabud Mercado mayorista turule. See oligi ehk yks samm liiga palju. Seal kust mina Mercado mayoristale sisenesin vaatas vastu laaste, ylim viletsus, ekstreemne saastatus ja uskumatu agul milles turg asub. P2ike paistis n2kku, pea k2is ringi ja syda puperdas kui ma sellesse Moria orkide laagrisse yha sygavamale sisse marssisin. Hunnikutes vanu pasteldeks k2idud jalan6usid, prahti, 6li - see rokk ja kaubavalik sulasid hetkega yhte. Mingi mutt karjus: "Gringo, gringo!". 2ra lagastatud tyhermaa keset linna ja see on turg. Sellistes kohtades k2imiseks on ainult yks viis: juuksed nao ees, pea maas, tempokalt k6ndides, v6imalikult v2he ringi vaadates, kellelegi otsavaatamist v2ltides, oma garderoobi k6ige kehvemaid riideid kandes, ja k2ed taskus minnes ehk ilma yhegi kotita. Siin v6ib aguleid mingil skaalal hinnata ja see oli viiest v2hemalt 4+. Ebamugavamat kohta oleks t6eliselt raske leida.

Aga positiivsema poole pealt: nagu mainitud l2hen reedel Arequipasse ja algab v2hemalt kuupikkune trekkingutuur. P6sed cocast pungil vallutan vulkanid, k2in l2bi Colca (Kolgata) kanjoni, ujun yle Titicaca j2rve ja kui aega j22b k2in ka Boliivias La Paz`is.

Limalane

Yritan sellele blogile kiiresti veits liha luudele saada, enne kui lugemast lakatakse.
Perekonnal on Ladina-Ameerikas teadagi suur roll, ent head suhted kohaliku perekonnaga on v2lismaalasele veel eriti kasulikud. T2na saabusid colorado tydruk ja Andrea ema. Tydruk on esmapilgul tavaline 18- aastane usa gringa ja teda saan l2hemalt tundma t2na p2eval kui koos maja taha loomaaeda l2heme. Andrea maam on t6eline senjoriita. Korraldab ja organiseerib ja juhatab v2gesid. Tegeleb nii minu kui oma isikliku hoolealuse ameeriklasega ning yritab parajasti uude majja kolimist korraldada ning jagab Marcelale (majapidajannale, kes kolm korda n2dalas koristamas ja vaaritamas k2ib) korraldusi.
Meil on siin ka kaks pudeliharjast koera, kes kooki kakavad ja kellest yhel oli surmal2hedane kogemus mille t6ttu ta enam ei kasva ning on sestap oma t2iskasvanud emast paar korda v2iksem. Koerad on valged, silmad karvadega kaetud, ilma m6istuseta ja vahel jube aktiivsed - tahavad opale.
Kirjutan veits suvalisi t2helepanekuid peruu argip2evast:
tavaline tetrapaki apelsininektar supermarketist on parim asi, mis minuga kunagi juhtunud on
wc-potid on meil siin nii madalad, et pissin p6lvitades
linnaliikluses viibimine tundub ebatervislikum olevat kui igap2evane suitsetamine
k6ik taksod, mida on kohutavalt palju, on pidevas liikumises ega oota kusagil jav2hemalt pooled neist annavad toorelt signaali sind m2rgates
jalak2ijale ei anta P6HIM6TTELISELT teed isegi ylek2igurajal, autod kiirendavad n2hes sind teed yletamas nii, et viimased sammud peavad tihti ysna k2rmed olema
s6ltuvalt supermarketist v6ib ka asjade kaalumiseks, kohvi jahvatamiseks ja poolte riiulite k6rval toodete tutvustamiseks oma tootajaskond olla
jah, t2naval n2eb kaalu taga istuvaid inimesi, kelle juures on sul v6imalik paarikymne sentimo eest ennast kaaluda lasta, samuti inimesi enda kylge aheldatud mobiilidega, et helistada saaksid
suur osa marsadest n2eb v2lja nagu mingid metsa alt leitud haisvad autoromud, mis on ylerahvastatud ja kus peaks peajagu lyhem olema, et korralikult pysti seista saaks
pikemate marsas6itudega kaasneb korralik seljavalu
s6idud linnas kestavad yldiselt pool kuni kaks tundi
on normaalne regulaarselt mingisse paika tund aega(v6i rohkemgi) taksoga s6ita
arhitektuur on t2iesti mystiline, korralikumad majad on ysna kivised ja k6ledad ning gettode ehitusstiil on segu keskaegsest myyrseplusest ja n6ukogude kasarmute ehituskvaliteedist
linnas liikudes kohati syda puperdab ohtliku liikluse ja agulite t6ttu
t2navatel on tihti igikelts/k6nts - segu 6list, tolmust, saastast, prahist, limast, m2dast, surmast
riided m22rib seest v6idunud marsad ja taksod, t2nava tolm ja sinine heitgaasisuits
linn on l6putu ja selle kombitsad v2gistavad m2gesid, millede jalamil on suurim vaesus ja viletsus
raske on olla teistsugune siinses yhiskonnas - sind j6llitatakse kohati nagu looma, v66ristatakse ja sul on keskmisest suurem oht tappa saada
peruu toiduvalik on ka supermarketi tasemel kohutavalt palju rikkalikum kui euroopa oma

Petis, Boliivia ja Pisco

Mul j2i eelmine kord postituse kirjutamine tehnilistel p6hjustel pooleli. See viga tuleb nyyd parandada. Lyhidalt. Centro de Limas astusin ma igavusest ja uudishimust vabatahtlikult klassikalisse l6ksu, kus sind kuhugi urkasse meelitatakse ja seal p6hjalikult peedistatakse. Kuna mul oli ainult v2he raha kaasas ja ei kaarte ega dokumente siis olid tingimused siiski ysna kontrollitud. Asi algas nii, et boliivlasest bandiidist moosekant viis mu peat2navalt yhte hiinalinna folkloori- ja k2rbseurkasse. Kohal polnud vigagi peale karja beelzebublaste(porik2rbeste) ja r6vedate vagla(lat)riinide. Kohalik, puidust, k6rvalise asukohaga ja indiaanishamaani koobast meenutava sisustusega koht. Boliivia folk huilgas. Mu boliivist senjoor v6ttis endale vabaduse minu nimel meelevaldselt mingi hunnik pisco sourit tellida, mille hinda minule ytlemast kategooriliselt keelduti. Ok, iseenesestm6istetav. Siis ilmusid v2lja p6hipahad ehk yks no tavaline baarikylastaja(omaaarust t2ielik ristiisa) ja seestunud teenindajad, kes k6ik koos teiste kurja k2silastega sinu vastu tootavad. Istusin siis koos boliivlasest vuntsi ja mingi kohaliku allilma2ssaga juturingis ja avardasin natukene oma pilti kohalikust reaalsusest. Muidugi esitati mulle hiigelarve ja kurjustamise peale lubati sellest pool maksta, ent ei antud raha tagasi ja pakuti potensiaalseid kokaiini- ja oopiumitehinguid ning hoorasid, giiditeenust, hispaania keele eratunde, taksoteenust ja mida k6ike veel. Imestasin isegi kui peale paari esimest lonksu ikka veel teadvusel olin ja ei imestanud, et l6puks minu kulul joodi. Nii v2ikese rahaga nii palju tsirkust, vassimist, valetamist, nahast v2ljapugemist, absurdseid ettepanekuid, karjuvat eba6iglust ning sinu 6igustatud kysimuste systemaatilist ignoreerimist(teenindajate poolt) igalt poolt ei saa. Igati amysantne ja samas masendav situatsioonikoomika. Yks kord jube p6nev, ent samas piisavalt 66vastav, et tulevikus sellise lollim2ngimisega enam ei tegele.
Headest uudistest ja toredatest syndmustest kah. T2na k2isime Andrea vanavanematel ja sugulastel kylas. Linnaosa ei m2leta, ent klassikaline peruu pyhap2eva p2rastl6una. Peeti paari synnip2eva ja soodi k6vasti. Vanaema r22gib isegi ketshua keelt ja vanaisa on p2rit Cuscost. Sugulased olid tavalised pere- ja tooinimesed ja lapsed lasid kah ringi. Maja oli suur, kivine ja k6le. K2isime ka maja betoonist katusel kus kunagi kasvatati kanu ja merisigu ja muid elajaid. Seal oli neist asukatest j2rgi j22nud igik6ntsa ja tyhje puure. Maja katuselt oli hea vaade Lima sierrale ehk linna22rele, kus algavad m2ed milledele inimesed on slummid ehitanud. See on m2en6lvade viisi sanitatsioonita putkasid.
Homme saabub siia Andrea ema, kes toob endaga kaasa Coloradost p2rit gringogirl'i, kelle vastu on vahetatud praegu Colorados resideeruv ja 6ppiv Andrea noorem 6de. See colorado tydruk peaks h2sti hispaania keelt oskama ja viiulit m2ngima ja n2dalaks koos Andrea emaga siia j22ma. V2gagi v6imalik, et reisin koos nendega n2dala p2rast IIo'sse, mis asub l6unas Tshiili piiri 22res. Soovin, enne m2rga hooaega Arequipa l2histel trekkida ja oma v6imed proovile panna.
Eile k2isime ka yhel peruu peol siin meie naabruskonnas. P2ris elav seltskond ja korralik pidu, ent ma olen siiski veel k6ikv6imalike barj22ride t6ttu autsaider ega saanud kellegagi hoobilt sina peale.
J2rgmisel n2dalal on plaanis ka yhel livinginperu.com foorumirahva kogunemisel k2ia kui midagi ette ei tule. Kohvitamised, salsatunnid ja kultuurivahetust puudutavad vestlused on v6imalikud.

Fuck with turistas

Vaatamata Madriidi rahetormidele ja minu Bogota lennu edasilykkamisele olen ma elus ja arus ja Uues Maailmas. Tervises ma ei ole, sest mul on ilmselt k6riv2hk v2ljaloonud yleoo. Peruu, aga on muidugi nii piisavalt uskumatu koht, et retsept on siin suvaline formaalsus ja apteegist saab peaaegu et mida iganes lihtsalt osta. Antibiootikumid, depressiooniravimid, kanged unerohud ja rahustid ja mis k6ik veel on k2eulatuses kui rahakott lubab.
Saabusin paar p2eva tagasi oosel. S6itsin lennujaamast taksoga meie "perimeetrisse", mis kujutab endast palju taraga ymbritsetud ja turvameeste valvatud kvartaleid San Migueli linnaosas. Elektriaiad, mehitatud valvepostid, jalgratastel patrullid, valveseadmed ja k6rged metallaiad on m6eldud selleks, et pahad inimesed slummist siia ei tuleks ja meie autosid ja telekaid 2ra ei viiks ning meie elude kallale ei kipuks. San Miguel on hea linnaosa, aga headuse m6ttes keskmisel tasemel. Otse meie kvartalite k6rval asub Lima loomaaed nimega "Legendide park". Meie maja ees on k6rge myyr, mille taga asub loomaaia hyljatud osa mingi jube suure savikynkaga. Ookulle kuuleb regulaarselt. T2na p2eval kui ennast pesin ulus hunt ja kuuldavasti pidavat ka l6vi moirgeid kuulma. Ehk kokkuv6ttes p6hiliselt on ookull, aga natukene on pelikani ka.
Lima linnana on teadagi igas m6istes imeline. Ka sarkastilis-iroonilises m6ttes. Hiigelmetropol ilma metroota on ysna r2ige leiutis. Meie jaoks t2hendab see yhistransporti marsade, busside ja tavaliste taksode n2ol, mis teeb elu kohati ysna ebameeldivaks ja keeruliseks. Teine ysna m6juv n2htus on muidugi slummid, millesse mina veel kuidagi suhtuda ei oskagi. Need on hirmsad ja mystilised kohad. Kuni t2naseni olen ma poolkogemata "valedes getodes r2ppimas" k2inud paar korda teelt eksimise t6ttu. Slummid on v2ga 22rmuslikud ning neis on teatud v6lu. Yhest kyljest paeluvad, ent teisest kyljest kui piisavalt sygavale 6igesse slummi jalutada siis on t2iesti kindel, et kui sa sealt ise v2lja jalutadki siis alasti ja l2bipekstult. Eestlased ei ole slummidega harjunud ja mina isiklikult ei m6ista nende kohtade olemust veel yldse. J2rgmine agulikogemus on Gamarra (loe Gomorra) turg, kuhu l2heme Andreaga homme v6i ylehomme. Kohe esimesel Lima p2eval 2rkasin kell 6:00, saatsin Andrea kooli ja 6ppisin temalt kuidas kollektivosid (marsasid) kasutada ning l2ksin San Isidrot ja Miraflorest avastama. San isidros sattusin kohe kohalikule kanalaibaturule ja selle taga asuvasse agulisse ning Miraflores j2ttis ysna kylmaks. Seal on kyll ilus k6rge kaljurannik ja gringode ostukeskus sellel, ent suundusin Mirafloreses asuvasse South American explorers Clubi, mis on huvitav ja kasulik gild l6una-ameerikas reisijatele ning ostsin Lima kaardi ja yht-teist kirjandust. P2ev oli t2is ysna teravaid elamusi, ent muidugi mitte nii teravaid kui eilne p2ev kui ma Centro de Limas igavusest valede meestega valesse kohta l2ksin. Centro de Lima on linna ajalooline keskus. Limast r22kides mainitakse alati kohutavalt tihti Miraflorest, mis on Limale veits sama nagu New Yorkile Manhattani tipp, aga v2ga tagasihoidlik ja vaikne versioon. Centro de Limas k2ib siis t6eline aktsioon.

Hagelsturm

Eile oosel oli Madriidis t2iesti 22rmuslik rahe- ja k6uetorm. Vahetult enne tormi oli taevas nagu korrast 2ra k6ht enne kui sel p6hi alt 2ra kaob. S6rmeotsa suurused raheterad lendasid kaootiliselt taevast alla ja p6rkasid k6ikjalt k6ikjale. V2lgud s2hvisid ja myristas. T2navatel vesi ja raheterad selles lihtsalt voolasid. K2isin hostelitoa imepisikesel r6dul poolpaljalt ja: "See oli 6udne!". Valus oli.
Olin kindel, et see torm on v2ga halb oomen, aga v6ta n2pust. Nyyd olen lennujaamas sellise metallist arvuti taga. Kole puine on kirjutada terasest klaviatuuril. Mobiiligagi oleks lihtsam.
Check-in´is kysiti tagasis6idupiletit. Olin kaval olnud ja bookinghouse´is tagasis6idu broneeringu teinud ja v2lja printinud. V22rtusetu praeguseks juba kehtetu r2pane broneering, mis pole mingi tagasis6ide e-pilet, aga t2di kysis, et kas pilet on ning vastasin yeeeesss ja pistsin selle kortsus paberilipaka talle k2tte ning 6nneks ta ei syvenenud. Nyyd ootan siis boardingut.

MadRid

An African herdsman drags an unco-operative sheep through the streets of Madrid, Sunday Sept. 9, 2007.

No tere! On aeg ots lahti teha. J6udsin kenasti Madriidi, aga kedagi lennujaama vastu ei tulnud. Hosteli valikuga panin t2ppi: La Posada de Huertas'it julgen soovitada. Eilne p2ev moodus ringitrampimise t2he all. Poleks iial uskunud, et ma nii palju k6ndida jaksan ja orienteeruda suudan. Madriidis on hiiglaslik ja igati vinge vanalinn. Mingit klaas-betoon-teras pilti ei pea soovi korral taluma. K2isin suures El Retiro pargis, mis on endine sinivereliste laste m2ngumaa, kohvi joomas ja hiiglaslikus tiigis aerupaadiga s6itmas. Tahtin juba alati aerutada, aga merelinnas Vaasas polnud see paraku v6imalik. Tiik oli t2is paatides perekondi, seltskondi ja paarikesi. Olgugi, et temperatuur kerkib siin kohati ikka veel yle 30 kraadi, on see puhas nauding. Minupoolest v6iks veel kuumem olla, nii et varjus paigal istudes kah higi voolaks ja leemendaks. Mulle meeldib see, et astud "kodu" ehk hosteli uksest v2lja ja oled kohe keset elust pulbitsevat t2navat. K6ik kihab inimestest. Kui Madriidis on kaks asja mis esmapilgul silma j22vad siis yks neist on tuhanded kohvikud, toidupoekesed, butiigid, baarid ja restoranid ning seda k6ikjal yle kogu v2ga suure vanalinna. Teine asi on see, et inimesed paistavad v2he kodus ja palju t2naval ja kohvikutes olevat. Pea k6igil t2navaltel on rahvast nagu murdu hoolimata sellest, et suvi on tegelikult moodas ja turistide hordid suuremas osas lahkunud. Igas lugematutest pubidest ja kohvikutest on keegi. Palju on ka asiaatide pisikesi toidupoekesi ja puuviljapoode. P2eval on mingil hetkel siesta ja paljud poed m6ned tunnid suletud. Inimesed magavad vist kaks korda oop2evas, sest oositi j2tkub neil energiat mooda t2navaid patseerida ja k6va myrglit teha. Ooelu on muidugi klass omaette. Meie hostel asub vanalinnas, aga see osa vanalinnast pole kaugeltki keskus, ent tihti l2rmatakse ja l6uatakse oositi meie toa akna all kella neljani. T2isloomaaed. Aafriklased, kes myyvad ehtieid, peolised, kepikerjalased (ehk kerjused, see on samade ekvivalentide soome-eesti hybriids6na mis mulle lihtsalt ise tuli pea sisse), joodikud ja voorivad massid. V2hemalt raha kulutamisega saan ma praeguseni hispaania keeles ysna h2sti hakkama. Inglise keeles on siis m6tet r22kida ainult v2ga teatud inimestega. N2iteks ameerika turistidega ja nii. Eile oosel istusin meie hosteli t2naval pingil ja mind konfronteeris nagu hiljem selgus yks 18-aastane taani poiss, kes peale aastaid diivanil kanepisuitsetamist otsustas kodust karata ja siia squattima tulla. Samas oli ta just tuttavaks saanud yhe kohaliku hullu joodikuga, kes meie kivist pingil palju pudeleid lahti korkis millede sisu taanlane Stig ja joomard uurima tarbima asusid. Madriidi vanalinnas on kohati v2ga kitsad kivist t2navad, kus s6idavad ka autod. T2navate 22res on graniidist pingid, ent kui suurem auto tuleb tasub oma jalad igaks juhuks pingile v6i selle k6rvale vedada, eriti muidugi pimedas. Alguses me istusime Stigi ja joodikuga, nemad j6id, yritasime Stigiga suhelda, aga alkomees oli v2ga jutukas ja segas pidevalt. K2is ringi ja l6ugas lihtsalt ning kallas vett ja 6lut maha kuhu juhtus. Inimesed vaatasid meid ysna halvustavalt, sest pingiymbrus oli jube 2ra lagastatud joodik provotseeris inimesi, kes t2navat mooda voorisid ja otse meie taga v2likohvikus istusid. P2rast teatud aega l2ksime Stigiga l2hedal asuvale plazale, kus ta oma kitarrim2nguga pyydis inimeste rahakotte kergendada. Ma assisteerisin teda natukene pyydes syydata ta jalge ette joodiku toodud kyynalt, mis aga pidevalt tuule t6ttu kustus. Stig on juba n2dala siin veetnud, ent plaanib j22da kauemaks. Elab paari euroga p2evas, mille ta teenib kitarrim2ngu ja lauluga t2navate ja v2likohvikute 22res, squatib kus juhtub, veedab p2evad parkides ja on yldse t2ielik t2navalaps. Viimase v2ljap22suna l2heb kuhugi maale viinamarju noppima. Maale tahaks ka mina v2ga minna. Camino de Santiago t6otab seniste muljete p6hjal p2ris paljulubav olevat. Ma pean siinkohal silmas seda ja v2rvikust mida Hispaaniast leida v6ib ja ylev6tta v6iks. Minu hostelitoas on p2ris mitu austraallast, paar sakslast ja yks Miami ameeriklane, kes on muidugi t2iesti tyypiline usa till. Oelda on palju, aga ei midagi m6istlikku ega informatiivset. Austraallased on lihtsalt m6istlikud ja yks neist l2heb samuti ameerikaid avastama ning saksa poisid on tagasihoidlikud ja konservatiivsed. Siin v2rvikatel t2navatel tunneb kenasti 2ra ka Uuest Maailmast tulnud asukad ehk igast indiaanlased ja kesk-ameeriklased ning kohati ka lihtsalt ladina-ameeriklased. Mingitest Hispaania elu nyanssidest v6iks ilmselt l6putult kirjutada, aga ei viitsi ja ei tea ka veel tegelikult piisavalt. Igatahes meeldib. Siin maal r2nnata oleks ideaalne. Inimesed on suhtlusaltid ja kliima s6bralik. Homme yritan siis Limasse j6uda. N2rveerin veits. Aga kirjutamiseni siis!