See algab

Paar p2eva tagasi kohtasin juhuslikult Limas Barranco linnaosas luusides kahte sakslast, kellel esmapilgul paistis valgete inimestega, peale heledate silmade, v2he yhist olevat. Nad n2gid v2lja nagu mingid soome sortsid. Poiss oli korralikult p2evitunud, n2os oli mingi tribal maaling, palju etnilisi ehteid ja r6ivaid, suur trumm k2evangus ja muud atribuutikat ning kilinaid-kolinaid. Tydrukul olid blondidesse juustesse afropatsid punutud, mis olid juba lootusetult sassis. M6lemad kandsid imelikke sandaale ja j2tsid ysna r2paka ja metsiku mulje. Nendega vesteldes selgus, et nad olid just aasta vabatahtlikena Boliivias veetnud. Poiss oli olnud kusagil x selvas (vihmamets) ja tydruk x altiplanol (k6rgplatoo). Nyyd veetsid nad oma puhkust, mille olid otsustanud sisustada l2bi Peruu yles-alla reisides, et siis La Paz'i naaseda ja koju lennata. Teatasin neile, et Eesti on suure Saksamaa v2ike vend ja siirdusime sooma. Muljed Boliiviast olid neil p6nevad ja kirjud. Tydrukut n2iteks rooviti korra selle aja jooksul klassikalise skeemi abil. Sedakorda h6lmas tsirkus endas seda, et taksoga s6ites saad sa tee pealt endale paar kaaslast (Boliivias pidavat tavaline olema koos v66rastega s6ita), kellest yks v2idab, et on politseinik ja n2itab oma ametim2rki (ilmselgelt v6ltsitud) ja annab sulle k2su oma kott talle l2biotsida anda ning kui sa k6hkled siis hakkab teine v66ras kaass6itja tungivalt politsei alibit kinnitama. Kui koti k2est annad oled kaotanud - k6ik v2hegi v22rtuslik kaob hetkega. Nii saksa tydrukuga juhtuski, ent see oli muidugi sygavalt ta oma syy - k6ik l2biotsimised ainult politseijaoskonnas.
K2isime ka yhes Barranco baaris ja j6ime omajagu pisco sour`it. Oli meeliylendav yle pika aja koduse hispaania keele purssimise asemel ennast koos germaanlastega vinti v6tta. Nad kallutasid mind ka omajagu Boliivia poole vaatama.
Lima on suht lahe linn - siin elavad koerad kohati majade viilkatustel ja puha, aga homme ma siit m22ramata ajaks lahkun. Otsustasin Arequipaga viivitada, kuna algav vihmaperiood Andides seal kohe suurt m6ju ei avalda. V2ldin gringorada ning siirdun Kesk-Andidesse - Peruu k6ige vaesemasse ja v2him kylastatumasse piirkonda. Seal peaks v2ga traditsioonilist (mitte turismile orienteeritud) Andide kultuuri kohtama. Kuni yheksakymnendate alguseni oli seal aktiivne Sendero Luminoso-nimeline terroristlik ryhmitus, mis v6itles vaeste eest ja riigi vastu ja veriselt, nii et vaesed j2id ikka kahe tule vahele. Alustan linnast nimega Tarma(3050m), mis on kohalike seas tuntud ka kui "Andide P2rl", et seal trekkida ja siis Palcamayosse Peruu k6ige suuremat koobast vaatama minna. Koobas on paekivist p6hjatu sygavik, millesse spetsialistid on suutnud kahe ja poole kilomeetrini penetreeruda. Kuna mu caving`u kogemust ylearu pole ja puuduvad ka allveevarustus ja koied siis vaatan lihtsalt koopasuust sisse. Sealt l2hen La Merced'i, et k6rgdshunglis matkata. Arequipasse hiljem, sest liiga k6rge vulkaan ajab suitsetaja kopsud l6hki.
T2na lugesin huvitavaid fakte peruulaste sotsiaalse suhtumise kohta. Nimelt suhtuvad nad eelarvamustega inimestesse, kes on r2pased ja n2evad v2lja nagu hipid. Teiseks ei meeldi neile armeeriided (mis on muidugi m6istetav terroristide ja kodus6dade t6ttu). Lyhikesed pyksid pidavat ok olema ainult rannas (mis on ilmselt ylepingutatud).
Ma pean nyyd mugavustest loobuma ja k2pa valgeks saama. See t2hendab yhtlasi seda, et ma hakkan yksinda kuskil x kohtades kottpimedas(p2evavalgust on hommikul kuuest 6htul kuueni aastaringi) telkima. Kaaslane kuluks 2ra, aga nojah - teeme 2ra!