La Santisima Trinidad: s6it Beni troopilisse pealinna

Kirjutan natukene Boliivia tyypilisest ehk pikkadest ja seiklusrikastest bussis6itudest enneolematult kehvadel teedel, Trinidadist ja niisama olmest.
Peale Mapirist lahkumist s6itsin paadiga Guanaysse, sealt paar tundi edasi Caranavisse, kuhu olin sunnitud oobima j22ma, kuna busse sel kellaajal enam ei l2inud. J2rgmisel 6htul peale pikka ootamist istusin k6rgep6hjalisse Volvo poolt spetsiaalselt boliivia tingimuste jaoks toodetud flotasse(kaugbussid) ja v6tsime kursi San Borjale(ca 10 000 elanikuga amazonase linnake). 6htul poole kaheksast kuni hommikul poole kuueni sai loksutud ja keerutatud, ent bussist v2lja astudes leidsin eest kuuma madalmaa. Selgus, et on Boliivia uue konstitutsiooni referendumi p2ev ja linn on t2itsa surnud. Ykski transporivahend ei liigu ja enamus ettev6tteid on suletud. Olin Caranavis enne bussis6itu tuttavaks saanud yhe yksinda reisiva pea keskealise prantslannaga, kes soovis samuti Trinidadi minna, et natukene mooda j6ge s6ita. Temaga veetsingi selle letargilise ja higise p2eva mooda San Borjat ringi jalutades. Ta tootab Air Franceis ja r22kis adekvaatselt nii inglise kui hispaania keelt, seega oli suhtlus barj22rivaba.
Meie hosteli emand oli paks p2evad l2bi v6rkkiiges aelev tyytu seebiooperi-klatshimoor. 6htul oli linnas k6va pidu orkestrite ja diskodega.
J2rgmisel p2eval l2ksime Trinidadi bussi peale, ent ma olin otsustanud kylastada turistidevaba Biosferica del Beni rahvusparki San Borja l2hedal ja hyppasin peale 2-tunnist s6itu bussist v2lja. Oli teada, et park on v2hekylastatud ja veits anonyymne, kuid seda, et kogu koht ihuyksinda minu p2ralt olema saab, ei oleks kuidagi oodata osanud. Olukord oli j2rgmine: tolmuse kruustaee 22res(tegelikult rohkem savitee) keset savanni asus 80ndatel ehitatud kompleks, mis koosnes ca 8 hoonest ja teenis nii pargivahtide kontorina, uurimiskeskusena kui majutuskohana kylastajatele. Kurb t6de oli aga see, et k6ik need hooned olid mahaj2etud ja hyljatud ning kusagil polnud hingelistki. Koht n2gi metsik v2lja:rohtukasvanud, majakesed t2is paksu tolmu ja kuivanud puulehti, toolid laudade peal. Isegi pargivahtide kontor j2ttis mulje, et seal pole keegi juba 6ige kaua aega k2inud. Justkui stseen mingist b-kategooria monster-6udukast kus 18-meetrine sucuri(anaconda gigante) on juba kaua aega tagasi k6ik bioloogid ja vahid nahka pannud. Mul avaneb varsti v6imalus peale nende kuulsate roosade delfiinide ka ilmselt selle elukaga koos ujuda. Kahjuks tema ei p22sta uppujaid, vaid vastupidi uputab oma ohvrid.
Ma teadsin, et kui pool tundi kuni tund 6iges suunas minna siis peaks Laguna Normandiani j6udma, kus elavad 400 nahatoosturi k2est paastetud haruldast musta caimani, anakondad ja kirevad linnud. Sekundaarne vihmamets on pargist 4h ja primaarne 8h matkata. Kuna siin ulatuvad p2evased temperatuurid 33 kraadini varjus ja end p2ikesele paljastada on puhas surm siis see v6ttis esialgu hoogu maha, ent hilisema otsimise peale ei leidnud ma savanni k6rgest rohust yhtegi konkreetsemat rada.
L2heduses pidi asuma indiaanikyla Totaizal. Kuna oli plaanis ka seda kylastada siis l2ksin tagasi maanteele ja loivasin l2hima ranchoni, kus mulle selgitati kus kyla asub. Muuhulgas sain teada, et pargivahid on v2ga harva kohal ja enamus neist on yldse Madidi parki yle kolinud. Vedasin end tagasi unustatud keskusesse ja leidsin eest kusagilt savannist kohale ratsutanud koguka vuntsidega rancherost semi-kauboi oma perekonnaga. Karjakasvataja n2itas n2puga mis suunas laguun asub ja lahkus. Yritasin uuesti laguuni poole liikuda ymber karjaaedade, kuid kord oli mingi soo vastas siis mingi p66sastik, rinnuni rohi ja rada ei leidnud ma endiselt. Lahkusin pargist ja seadsin sammud Totaizali kogukonna poole. Leidsin eest ysna tavalise kyla. Mingeid paljaste pepude ja odadega p2rismaalasi n2ha ei olnud. Oli lihtsalt mingi hulk elanikke, kel on indiaanijuured. Sellest kui mingi x kylamees myrgise taimega kala pyyda m2letab ja keegi g mees vahest vibuga mingi ahvi puu otsast alla laseb on v2he, sest enamus inimesi s6idab motorolleritega, kasvatab t6en2oliselt karja ja pyyab kala 6ngega. Pole kerge leida mowglisid isegi siin Amazonases.
Siiski eksisteerib sygaval metsades ka veel t6elisi jahimeestest ja korilastest nomaadide kogukondi, ent tavaliselt kui tsivilisatsioon(v6i selle liikmed) neid konfronteerib siis t6mbuvad nad veel sygavamale padrikusse. Neid kogukondi kylastada on ilmselt kallis ja keeruline. Teine stsenaarium on see, et turistide ylekylluse all kannatavates kohtades v6tavad kohalikud end poolpaljaks, loovad trummi ja tantsivad kylalistele, kes iga hinna eest traditsioonilist kyla n2ha tahavad, raha eest muidugi.
Kuigi ma ei saavutanud oma eesm2rke, ei olnud see maailma l6pp, sest pikemas perspektiivis pidin ma niikuinii Trinidadi j6udma ja see oli lihtsalt katse tee peal lebavaid vaatamisv22rsusi kaeda, mis eba6nnestus. Biosferica del Beni koimpleksi kylastamine oli siiski v2ga meeldej22v. Elada saaks seal ka yksinda vabalt, ent kuna savann on metsast ysna kaugel siis pole seal eriti m6tet aega viita.
Samal p2eval asusin ootama liiklusvahendit, mis mu Trinidadi edasi viiks. Kell oli siis 12 p2eval. Moodus 23 h enne kui j2rgmine buss tuli. Oosel ehmatasin kodusigu, sest neil paistab 6ige kehv n2gemine olevat, seda eriti siinsetel kottpimedatel oodel.
Hommikul istusin bussi, mis peale paaritunnist s6itu katki l2ks. Rehv vahetati 2ra. S6it j2tkus ja akna taga vohasid liaanid ning lendasid papagoid. Siis kordus kogu parandusprotsess. Rahvas oli juba natukene pahane, sest kuumal p2eval oli seisvas bussis hull saun ja tee22res polnud p2ikese eest kuhugi varjuda. L6puks j6udsime siiski San Ignacio de Moxosesse, mis on jesuiitide poolt rajatud kena koloniaalkyla. Kiired poesk2igud ja s6it algas uuesti, kuid seekord j6udis kesta vaid 5 min, enne kui rehvid kuhugi kinni kiilusid. Olin juba etten2gelikult palunud k6rgematelt j6ududelt, et kui see juhtuma peab siis juhtugu San Ignacios, mitte mingil p6llul. Reisijate m66t sai t2is ja toimus pikk arutelu kuidas edasi minna. Mingi j6ukamate santacruzlaste grupp tellis v2ikelennukiga charterlennu(boliivias tavaline ja suhteliselt taskukohane). Yldiselt tuli kaua oodata, enne kui mingi camion(suur kastiauto) kohale organiseeriti. Rahvas laitis selle maha, kuid mina ja 2 naist otsustasime sellega edasi s6ita. T2itsa tore semi-safari. Kuigi ma ei viitsinud end u 5 p2eva jooksul enne Mapiri matka pesta ega teinud ka seda selle jooksul, ei tundnud ma end l6pus v2ga r2pasena. Peale Trinidadi j6udmist oli mu ihu kaetud ylikleepuva kuivanud higi ja tolmu seguga, olin erakordselt ebapuhas.

Triny(kohalik hellitusnimi) on 14 kraadi ekvaatorist ning keset 86 000 elanikuga linna ilutseb massiivne troopiline peav2ljak. Kuna enamus t2navaid v2ljaspool p2ris kesklinna ei ole asfalteeritud siis on siin kas v2ga tolmune v6i jube mudane. Vahest isegi m6lema kombo. Turiste p6him6tteliselt ei ole. T2navad on vallutanud ziljonid mopeedid, tsiklid, krossimotikat, endurod, atvd ja v6rrid. Natukene on neljaveolisi ja ka tavalisi s6iduautosid. Varajases teismeeas plikadel on pisikesed atvd ja suurtel poistel suured pillid. Kohati on yhel motol terve perekond(3-4 inimest on tavaline) ja on verinoori juhte. Tavalist kuudiga mototaksot siin vist polegi, vaid istud lihtsalt mingile kaherattalisele teiseks. Kiivrit ei kanna absoluutselt mitte keegi.

Homme 6htul hiivab kapten/motorist loodetavasti ankru ja algab viimaks reis(v2hemalt p2evase hilinemisega nagu alati) v2iksemat sorti kauba/j6elaeval mis viib mu u 5 p2eva jooksul(hea ilma korral liigume nii p2eval kui ool) yle 1000 km p6hjapoole(ekvaatorile l2hemale) mooda yhte amazonase suurematest haruj6gedest(Mamore). Aguirre, Jumala viha stiilis v2ike seiklus yksildasse ja mystilisse Amazonasesse. Mina olen ainus reisija(+ meeskond muidugi) ja tegu on v2ikse alusega nende v6rkkiigedekke t2is kauba- ja reisilaevadega v6rreldes, mis n2iteks Amazonast ennast v2isavad. Mul pole enam kuigi palju aega j22nud, kuid tegemist on kohustusliku j6esafariga, sest Amazonast ei ole ilma pika j6ereisita v6imalik v22riliselt kylastada.

Praeguse seisuga on j2rgmised planid trans-Madidi dshunglimatk(u 8 p2eva), Yunga Cruz(siinsetest inkaradadest k6ige raskem, peamiselt andid, aga k6rgemat vihmametsa samuti, u 5 p2eva) ja kas palentoloogiapark Torotoro(dinosauruste j2ljed, varemed ja vampiirnahkhiirte koobaste kylastused) v6i matk yle Salar de Coipasa(viimati oli soolaj2rvel ysna mitme cm paksune veekiht, mis teeb telkimise kas v2ga ebameeldivaks v6i yldse v6imatuks, aga martsi alguses on ehk kuivem).



Che pentagramm otsa ees tolmusel bussil.


V2hemalt Peruus ja Boliivias serveeritakse refresco(pea igasugune karastusjook) tihti kilekottidesse, sama k2ib kohati ka seaprae kohta kui see kaasa osta. P2rast on hea seda bussis s6rmedega nosida.


S6it banaaniautoga mooda kohutavaid kuivanud mudast roopaid. Mul oli hea vaade, sest seisin kasti seinade vahele lykatud lauajuppidel ning mu jalad olid auto kabiini katusega u samal k6rgusel.




Enamus rahvast keeldus asendusautoga s6itmast ettek22ndel, et inimesi ei tohi vedada nagu sigu.


Kuskilt tee22rsest kraavist tiriti v2lja yks ysna kopsakas kilpkonn.


45 kraadises bussis(mida parasjagu kusagil p2rap6rgus remonditakse) higist leemendamas.


Remont nr 2.


Boliivia perekond yhe j6e 22res, kelle katuse alla hulk reisijaid p2ikesevarju tungis.


Amazonase savannilehmad.


Evo Morales(Boliivia armastatud ja vihatud president) on eesel.


Trinidadi 2008 a. Kauneima koduaia konkursi v6itja.


Auv22rne II koht. Suursoo koduaiaas.


On tavalised toolid ja on krokodillitoolid. Humanoididest lambivarje ja reptiilidest toolikatteid.


Trinidadi lahtised kanalisatsioonid, kus kohalikud boamaod vahest ujuda armastavad. Need rentslid on k6ige ideaalsemks sigimispaigaks dengue palavikku levitavatele moskiitodele, kellest praegu puudust pole. 6nneks vallutavad Trinidadi taeva oosel nahkhiirte eskadrillid, kelle sidinat on k6ikjal kuulda.


P2evane p2ike on vahest nii p6letav ja kuumus jalustniitev.


Trinidadi migratsiooniametis on kah k6vasid k2rpeid tehtud. Sedapuhku remondikulude arvelt.

El camino de Mapiri - un sendero brutal

Mahaj2etud ja peaaegu unustatud rada Ingenio ja Mapiri kylade vahel on praeguseks hetkeks v6tnud yrgse inimese ja vihmametsa vahelise j6uproovi m66tmed. Kogu eelmise aasta jooksul kylastas rada 20 turisti. Eelmine grupp enne mind l2bis raja kahe kuu eest ja vihmaperioodil on taimestik varustatud pea piiramatu hulga veega.
Pole m6tet asja ilustada - see oli ysna 6udne, aga rahuldustpakkuv ja p6nev kogemus. 6nneks ma tean millal ma suren, nii et ma ei kartnud poolfataalseid 6nnetusi. See t2hendaks keset rada(kust m6rvarliku tempoga sammudes on kummalegi poole isolatsioonist v2lja 2-3 p2eva) endale machetega jalga loomist, myrgitust, 2kilist haigushoogu, maohammustust v6i luumurdu.
T2ielik fenomen on kohalike kiskjahirm. Mult on kysitud kymneid kordi enne ja peale raja l2bimist, et kuidas sa julged yksi minna kui kogu tee kubiseb karudest, puumadest ja jaaguaridest. Lisaks lood juhtumistest, kus karud olla karjuseid murdnud ja jaaguarid kaevureid kr6mpsutanud. Ma ei saa sellest hirmust sugugi aru kuna ka meie metsad on igast elukaid t2is ega ole keegi kunagi sellep2rast metsa minemata j2tnud. Teiseks pole Wikipedia andmetel registreeritud yhtegi intsidenti, kus andide karu rynnak oleks kellegi humanoidi surmaga l6ppenud. Puine on muidugi kui emakaru poegadega vastu juhtub tulema, aga see t6en2osus on yliv2ike, sest yldiselt loomad teavad kus sina oled, aga sina ei tea kus nemad on. Sellega seoses tuleb Kivir2hki ussis6nade raamatust meelde see talupoegade metsahirm ja kui tobe see on.
Ajaloo kohta: legendaarne El Dorado ei asu tegelikult Peruus, vaid hoopis Boliivias. Boliivia Beni regioonist on konkistadoorid seda ka otsinud, kuna seal arvati elavat muistne ja v6imas h6im, keda inkadelgi alistada ei 6nnestunud. See iidne tsivilisatsioon on nyydseks arheoloogilise kinnituse leidnud. Asjale lisab jumet see, et see rahvas rajas Beni vihmametsadesse midagi v2ga peruu Nazca joonte sarnast - antropomorfsed figuurid, mis on kuni 2 km pikad. Seda tehti rajades irrigatsioonikanaleid, et p6llumaad aastaringselt kasutada saaks st vihmaperioodi yleujutuste v2ltimiseks p6ldudel. El Dorado t6eline nimi on Paititi(la ciudad perdida). Ja seda Paititit on erinevad ekspeditsioonid ka Mapiri l2hedalt otsinud.
Lisaks sellele avaldas prantsuse-kanada v2ljar2ndajast maailma merede vallutaja Luis Demers(kes on ka Mapiri raja korduvalt yksi l2binud) mulle, et rajalt paar p2eva x suunas metsa matkates leiab 50-ndatel aastatel mahaj2etud kyla. Kummituskyla keset paksu dshunglit on salap2rane v2rk. Selle kylastamine oleks aga muidugi oi kui keeruline. Enamus kohalikel pole sellest aimugi, veel v2hem oskab keegi sinna tegelikult minna ja radu ilmselt enam pole.
Luis juhatab Residencial Soratat ehk kahe vana saksa perekonna (Gynther ja Richter) h22rberit Soratas, kus nyyd asub kylalistemaja ja veel milline! Need perekonnad parandasid seda vana inkade kaubateed ja kasutasid 50-ndateni samuti kaubateena oma Yungades asuvate istanduste saaduste veoks.
Kuulsin ka seda, et mu vana v66rustaja hull argentiinlane Enrique tahab Minascapas "k6ike" kylvata, istutada ja kultiveerida. Kahjuks ka riisi, mis pole seal ilmselt parim.
Tagasi teema juurde:
1. p2ev. Peale Ingenio kylast lahkumist varahommikul yletasin p2eva jooksul erinevaid kurusid ca 4000m peal. Inkasillutis oli kohati lausa fantastiline - mugav ja ilus. Kohtusin ka lehmakarjadega, kes mind pikka aega ysna sihip2raselt j2litasid. 6htupoolikul n2gin l2hedalt koiotisarnast zorro andinot ehk andide rebast. Maski ja m66ka tal ei olnud, ainult mingi suur kont suus.

2.p2ev. Hommikupoolikul j6udisn vihmasajus Mapiri rajal domineerivale m2eharjale. P2rastl6unal saabusin Tolapampasse, kus asub see 1895 a. ehitatud maja. Sealt paar tundi edasi algas juba vihmamets. 6htupoolikul sain juba k6vasti roomamist harjutada ja vettida.

3. p2ev. K6ige karmim vihmane dshunglip2ev. T2is tuntud roomamist ja vettimust. Olgugi, et kogu rada laskub u 3000m, on selle jooksul aukartust2ratav hulk t6use. Kuna ei tule minna mitte l2bi oru vaid yle m2eharjade siis lisab see asjale ainult vyrtsi. Need no tunnelid on h2marad ja madalad, t2is vett(ka voolavat) ja muda ning kaetud puujuurte ja muu paksu taimestikuga. Samas on need ka paljudes kohtades t2iesti umbekasvanud, nii et tuleb kohati v2ga sygavalt rajalt yles ronida ja ummistunid l6ikude k6rvalt ymber minna. Muulaga pole sellel rajal juba ammu enam midagi teha. Yungade m2gede n6lvad on kohati kohutavalt j2rsud ja kuna rada jookseb osaliselt ka mooda vegetatsiooni st on rajatud liivale mitte kaljule siis esines paar rajalt allakukkumist, kus ma rippusin vegetatsioonis j2rsu n6lva kohal. Olukord oli pigem lihtsalt 22rmiselt ebamugav ja mitte kuigi ohtlik. Korra j2id mingid oksad p6lve6ndlasse kinni, rippusin jalad 6hus ja raske kott seljas tiris mind allapoole. Naljakas olukord. Tagasi yles ronida oli tylikas muidugi. Sel p2eval esines yldse absurdne arv kukkumisi kuna seljakott oli paras pomm, rada laskus, oli m2rg, mudane ja kivid ysna ymarad. See p2ev pani m6tlema yhele paarile, kes l2bisid raja kahe giidi ja kahe kandjaga. 2 abilist per schnauz. Giid teeb machetega kogu too ja kandja tassib su toitu ja telki. Ent midagi j22b puudu-kohitsetud variant. Kui vegetatsiooniga v6itlemine oli veel suhteliselt rahulik siis pisut rahutuks ja hetkeks murelikulks tegid l6igud, kus suured puud olid niigi kitsale ja varjatud rajale kukkunud, mattes selle t2ielikult enda alla. Seal tuli turnida, ronida, balanseerida, ymbrust taimestikust puhastada ja otsida, et kust rada j2tkub. Kuigi mul oli laias laastus suund teada ja kompass kaasas siis ilma rajata seal metsikuses liikuda on ylim hardcore. Seda ei sooviks oma vaenlastele ka. Rada t2hendab k6ike.
Yks taktikatest oli pea v6imalikult madalal maas l2bi sygava raja sammumine. On sellised spetsiaalsed risti-r2sti v22did, mis mets on kasvatanud justnimelt liikumise takistamiseks, ka machetega on neid raske l2bi l2igata. Teel aitas mind katkine ja roostes muularaud, mille ma olin m2gedest leidnud ja kaasa v6tnud. Hea talisman. Oosel yhel kynkal telkides kuulsin metsas raskeid raksatusi. Panin oma saturni raketid valmis(ilutulestik ehk need katjuushad), aga loomi ei ilmunud.

4. p2ev. Omajagu eba6nne. Kukkumiste rajal kadus 2ra joogipudel, millel on omajagu lisavarustust. 2ra kadus ka teine joogipudel. Ja tobedalt kukkudes l2ks pooleks yks kepp. Riietus oli mul range. K6ik, mis sealjas peab tugevast materjalist olema. Kui pead ei kata kisuvad oksad juuksed peast. Machete yhes ja kepp teises k2es. Kella kymneks j6udsin esimeste rohumaadeni, ent maastik ei andnud siiski veel dshunglist leevendust. J2rgnesid l6putult ummistunud metsatukad, kus rajale langenud puid oli kymneid. Peale seda maailma tihedaim p66sastik, mis ulatus silmini ja kus rada oli kadunud. Tegemist oli niiv6rd paksu p66sastikuga, et selle peal oli v6imalik natukene k6ndidagi. Tykk tegemist, et rada l2bi ukerdamise j2lle yles leida. Vesi sai otsa ja p2ev oli kuum. Dshungel j2tkus siiski osaliselt. Olgugi, et olin soonud palju shokolaadi, kypsiseid, kondenspiima, p2hkleid ja rosinaid, polnud mu kott palju kergemaks l2inud. Nyyd sai m6nedest vettinud hilpudest endale veidra maitsega vett suhu v22nata. Vaatasin ka korra januselt yhe taime poole, millest oleks saanud omajagu vedelikku v2lja pigistada, aga ei riskinud myrgitusega. L6puks leidsin metsatunnelist rajalt vett t2is auke. 6htul j2tkus matk j2lle mooda rohumaid. Madude jaoks oli mul kepp millega ma vastu maad toksisin, et nad jalga laseks. Uuesti dshunglis liikusin tunnikese ka pimedas, sest vesi oli j2lle otsas. Pimedas on metsal silmad. Isegi mullal on silmad, sest seal varitsevad 2mblikud kel on neid 6ige mitu. Leidsin oja, mis oli suur kergendus ja telkisin.

5. p2ev. Peale paaritunnist matka j6udsin poriteele, kust Mapiri oli ca 4-5 h. Kuna pidi ylesm2ge minema, oli kole l2patis ja pidi jalgu kuivatama siis tegin pikema pausi. Mapiri poolt tulid m6ned s6idukid kuid sinnapoole ei l2inud midagi. Ryhkisin edasi ja u 3 km enne Mapirit sain yhe uunikumi kastis puutyvede otsas vihmasajus oma jalavaeva kergendada. Fyysilise poole pealt on sellises m2rjas matkamine ebameeldiv kuna jalgadelt liguneb ja h66rdub sel puhul nahk maha. Minu puhul ka puusadelt. S22red olid kokkup6rgetest kividega augulised ja jalgevahe h66rdunud ja valulik. K6ndimine oli juba ysna piinarikas. Minu kogemused pole kyll v6rreldavad, ent meenus n2htud dokfilm Prantsuse V66rleegionist, kus maailma karmim palgaarmee rinnuni mudas mingit dshunglirada l2bis Prantsuse Guajaanas. Paari p2eva p2rast oli leegioni arst sunnitud hulga rambosid minema kupatama, sest nende jalalabadel puudus nahk ja nad ei olnud v6imelised k6ndima. Mulle tundus ka, et mu varustus vaikselt "k2ib" juba niiskusest ja bakteritest. Igal juhul tuli isegi seljakott 2ra pesta ja k6iki lebrasid igalt poolt pragudest k2tte ei saanud.

Luis Demers on Yossi Braini raamatus oelnud, et Mapiri rada on pyhendunud massohistist atleedile.

Kui mult mapiris kysiti, et kust tulen ja vastasin, et mooda rada Ingeniost siis karu- ja tiigrirepliikidele ja klassikalisele: "Solo!?!", lisandus ka: "Puta!", mida ma pidin korduvalt kuulma.

Mapiris kylastasin kohalikku kullakaevandust. Klassikaline auk kaljus ja u 500m sygav. Peale kaevurite tegutsevad seal konnad, nahkhiired ja hiigelprussakad. temperatuurid on ysna k6rged ja hapnikku v2he. Kohati on vesi natukene alla p6lve isegi ja m6ned l6igud on t6eliselt madalad-peab ikka v2ga kummargil l2bi vee sumpama. Sealt veetakse k2sitoo ja k2ruga la tierrat v2lja ja seda siis pestakse hiljem ja toodeldakse elavh6beda ja mille iganes muuga. Kaevurid olid s6bralikud ja tutvustasid oma domeeni. Kaevanduse ees pausil losutavate kaevurite dieet koosneb nende 2-tunnise puhkuse jooksul 96 kraadisest tuliveest ehk purost, mida nad otse pudelist joovad, kangete sigarettide ahelsuitsetamisest(yhe otsast syydatakse j2rgmine) ja kokalehtedest, mida kilode viisi j2rjest suhu topitakse(kuni enam ei mahu). V2ideti, et siin seda probleemi ei esine, kuid altiplanol sureb kaevur keskmiselt 15 a. p2rast peale karj22ri algust tolmu p6hjustatud kopsuhaigusesse.

Ajaloost veel niipalju, et hispaanlased tapsid u 8 millionit aafrika orja Potosi kaevanduses ja x hulga kohalikke. Orjad saadeti kuni 4 kuuks korraga maa alla, kus nad pidid elama ja magama. Samuti propageerisid hispaanlased kokalehtede tarbimist kohaliku lihtrahva seas. Varem oli see inkapealike eral6bu olnud ja hispaanlased pidasid seda alguses kuradist n6iataimeks, ent kui selgus, et sel on n2rve tuimestavad omadused siis algaski propaganda, et sunnitoolised v2hem viriseks ja toov6idud suuremad oleks.

Hiljem kuulsin, et yhes teises Mapiri kaevanduses olevat varing toimunud, mis 4 kaevuri surmaga l6ppes. Minu kylastatud kaevandus oli paarsada aastat vana ja selle esimesi l6ike oli puuprussidega toestatud, ent l6viosal kaevandusel oli lagi toestamata.

Kaevanduse l2hedal j6e 22res askeldasid lihtsamad kullapesijad. Yks k6hn vana naine k2rnkonnaistes meenutas Gollumit, kes oma aaret otsib. Yks kullapesijast vanem ema s6i varikatuse all kokalehti ja sigaretituhka(mille ta endale peopessa raputas ja siis suhu pistis). Koka alkaloidiga on 6igem muidugi. P2ris mult palju ja sundis oma noori tytreid toole. Yldiselt on yks boliivia kroonilisi probleeme see, et lapsed ei ole koolis vaid tootavad. Kui tahta v2ga korrektne olla ja v2ikeste laste tood mitte tarbida siis ei ole m6tet siia tulla. Siin myyvad j6ngermanid sulle isegi sigarette ja tubakat. Vanad naised teevad teetoid ka ja t6stavad suuri kive.


Kui boliivia naised on eriti altiplanol ysna traditsiooniliselt riides siis selvas on riietumisstiil l22nelik ja n2eb ysna palju liha. Meestele meeldib juua ja hirmsamat moodi l2llata. Karaokebaarid on populaarsed. Natukene soojem, natukene k6lvatum. Praegu on Yungades temperatuurid ysna laes. Paras letargia.

Leidsin hiljuti Soratast National Geographicu v2ljaande, kus peaartikkel oli Parque Nacional Madidi kohta. See on yks kylastatumaid Boliivia rahvusparke Amazonase piirkonnas. Lugu oli sellest kuidas ajakirjanikud seal 3-n2dalase ekspeditsiooni tegid ja tulemused olid jahmatamapanevad. Peale m6nda aega vaevles pool grupist k6huparasiidi boro k2es. Se kulmineerub sellega, et su naha all roomavad 2 cm pikkused ussid, mille arst peab eemaldama. Teatud putukat ja taimed on toksilised. Yks ajakirjanik pyhkis vale taime lehega peput peale seda kui paber otsa sai. Pyhkis otsaesiselt ka toksilise ooliblika. Oli mingi lugu naisest, kes sattus 6-n2dalaks voodisse kuna oli sealseid j6gesid asustava mageveerai k2est pista saanud(j6gedesse tuleb enne kive loopida ja vett segada kui l2bi sumbata). Jaaguarid murdsid nende muulasid ja vampiirnahkhiired j6id nende verd. Kohati ka Apocalypto filmist n2htud "haavasulgejasipelgaid" ehk ylisuuri laiade l6ugadega elukaid(olen ka ise Mapiri rajal yhte sellist n2inud). Muidugi olid nad ka higimesilastega kaetud(kui neid palju pole on nad ysna armsad, sest nad ei n6ela). Oli ka lugu mehest kel olid nii k2ed kui jalad seenhaigusega nii kaetud, et ta sai vaevalt helistada. Yks ajakirjanik sai moskiitolt v6i liivak2rbselt karmi haiguse. Ja oli ka omap2rane lugu kohalikest metssigadest(peccaries ing k), kes liiguvad v2ga suurtes karjades(u 40 on tavaline). Nimelt rebisid nad yhe neid tulistanud jahimehe ta puu otsa roninud kaaslaste silme all l6hki ja s6id 2ra. Korra kaotas yks jahimees oma tagumiku, sest ei j6udnud piisavalt k6rgele puu otsa ronida.

Njah, isegi peale seda lugu oli mul plaan teha pikk ja metsik matk l2bi Madidi pargi, aga see j2i informatsioonivaeguse t6ttu 2ra. Ene suureks kergenduseks. On mingi rada, aga v2ga pikk(turistidele 10 p2eva, minu m6rvarliku tempo juures u 7).

Praegu algab aga Amazonase kampaania. S6idan homme yhte rahvusparki indiaanikyladesse, kus mehed on jahipidamises nii osavad, et tapavad kalu looduslike myrkidega. On ka laguun 400 haruldase musta caimaniga. Sellele j2rgneb pikk j6elaevas6it yles Brasiilia piiri 22rde l2bi Amazonase sygavuste.



Entsende alle Truppen, lass den Sturm nicht enden!



Surnud kits aknalaual Ingenios



Ingenio kullakyla




Muulameeste varjualune



M2ed Ingenio kyla l2hedal



Loomav2rav



Ilmselt kogukama kaslase k2paj2lg



Boliivia suurim vihmauss Vilma



Madre Tierra de la selva



Inkamaantee enne selvat





1895 a. muulameestele ehitatud maja



Seestpoolt



Mapiri klassika I: rajablokk



Soised laguunid



Mapiri klassika II: mudas p6lvili



Mapiri klassika III: tunnelid



Vettimus kuubis



Mooda rio Mapirit Guanaysse



Mapiri kullapesijad - labidatega lapsed



R2stikute rohumaad



Kriimustatud k2si

Saaga Sajama

Tere s6brad! On aeg ja v6imalus viimased seiklused kirja panna.
Veetsin 2sja 10 p2eva L6una-Boliivia k6rgplatool Boliivia esimesena loodud Sajama rahvuspargis, kus asuvad aukartust2ratavad vulkaanid. Sajamasse s6itsin l2bi Aucapata, kus olin sunnitud veetma oo. Tegemist on kahe strateegilise maantee ristumiskohas asuva asulaga, mis asubki sisuliselt keset maanteed. L6ik altiplano teest on 22ristatud majadega. P2evas kihutab elumajade vahetust l2hedusest mooda sadu s6idukeid: busse, rekkasid ja v2iksemaid s6idukeid. Kohalike elu keeb myrast ja vingugaasidest saastatud kiirteel.
P2rast paaritunnist s6itu j2rgmisel p2eval v2ljusin bussist Sajama kylla viival teeotsal ja j2rgnes 12 km jalutusk2ik parki. Seda 4200m k6rgusel asuvat paika kylastab aastas u 4500 turisti, kellest u 60 protsenti on v2lismaalased. Sellest olenemata naudib asula elektrivoolu vaid 6htuti, enamus majapidamistes puudub k2imla ja jooksev vesi. Mis puudutab kliimat siis tuleb kylaelanike ees myts maha v6tta, et nad sead vapralt vastu peavad, sest olgugi, et hetkel on sygav suvi, puhusid 6htuti kylmad tuuled, oositi ja hommikuti oli pakast, p2eval mollasid metsikud rahe- ja 2ikesetormid. Talv on t6eline tuntud tugevate tuulte aeg, millele lisandub regulaarne kuni -15 kraadine 6ine temperatuur. P2eval paistab armutu p2ike. Majad on savist ja soojustamata ning vahel tundub mulle, et peale v2heste luksusbusside ja -hotellide puudub kogu riigis igasugune ruumide kytmine.
Registreerisin oma kylask2igu pargivahtide kontoris ja kuulsin oodatud uudiseid selle kohta kui ohtlik ja keelatud ronimine praegusel perioodil on. Olin sellega arvestanud ja ei lehvitanud kirkaga. Suundusin poodi ja varustasin end, et l2bi geisrite oru vulkaan Parinacotale suunduda. K6ndisin l2bi vihmase oru ja mooda j6ge mille vesi iga l sammul soojenes geisrite poole. Kord kohal pystitasin telgi ja k2isin kitsas ojas ujumas. Kogemus oli kylma ja p6letav yhteaaegu. J6gi l2bis geisritest tulvil orgu, millede vesi teatud kohtades j6kke voolas. Mune ja kartuleid polnud paraku keetmiseks kaasas.
J2rgmine p2ev kulges yle m2eharjade Parinacota baaslaagrisse(4800m) k6ndimise t2he all. K6ht jamas veits ja ma s6in kogu p2eva jooksul v2ga v2he. Vulkaaniline maastik on vinge. Elutu, t2is tardunud magmamoodustisi ja musta tuhka, mis on midagi liiva ja mulla vahepealset. Laagris kaevasin igaks juhuks augu, et hommikul t6usuks ebavajalik kraam maha matta. P2ev oli 31. detsember. Vana-aasta 6htu ununes yhel hetkel t2ielikult. Olin m6tetes m2ega ja pyhendunud. Yhtegi rakettigi ei kuulnud. Magasin aastavahetuse maha. Seda ei olnud minu jaoks sel hetkel.
Kell 3 hommikul algas ryhkimine l2bi pilkase pimeduse, lumesaju ja paksu udu. Ebameeldiv hetk, kuna n2htavus puudus ja ma polnud t2pses suunas kindel, ent poolkogemata sattusin t2histatud rajale, mis paari tunni p2rast, tegeliku lumepiiri saabudes kadus. Ilm oli vastik, ent valguse saabudes muutus pilt selgemaks ja lumi armutult paksuks. Paranenud ilma j2tkus vaid loetud koidikutundideks ning lumes sumpamine leidis enamuses aset heledas udupilves. Tunnistan ausalt, et aastaa-ajast tingitud paksust lumest l2bimurdmine on nii vaimselt kui fyysiliselt r2ige. Kell 10 hommikul, peale 7-tunnist t6usu tukastasin lumes 10-ks minutiks kuna olin juba kurnatud. Seej2rel tuli ymber j22st takistuste(penitentide) minna. Natukene peale penitente l2ksid lumeolud nii halvaks, et j2tkasin neljak2pukil "yle" lume roomates. Pisut hiljem otsustasin kotist ja keppidest loobuda. Kuna tehnilise kerguse ja paksu lumevaiba t6ttu olid kirka ja kassid kasutud siis j2tkus meeleheitlik vingerdamine ilma lisaraskuseta. Ikka 10-15 m ylespoole ja minutine puhkus. Nii kymneid ja kymneid kordi. Aeg oli juba hiline ja m2gi paistis l6putu. Aga kuna ma olen isep2ine kinnisideedega egotsentrist siis ainus mis mind peale paanilise 6hu ahmimise huvitas oli v2hemalt enne pimedat tippu j6uda. See 6nnestus kell 16:30 peale 13,5 h t6usu. Ilma keppideta poleks ma seda t6en2oliselt suutnud. Olin kogu p2eva jooksul ainult yhe soogipausi teinud, mil ainult natukene shokolaadi s6in. Isu polnud ei syya ega end sellega v2gistada. Telefonil oli aku tyhi ja tipupilt puudub, aga vaated 200m sygavusele kraatrile olid muljetavaldavad. K6ndisin veidi mooda kraatriharja ja kella 5-st 7-ni laskusin baaslaagrisse. Tegin seda peamiselt istukil kuna astudes vajusin yle p6lve lumme, kaotasin tasakaalu, kukkusin kyllili jalg lumes j22tykkide vahel kinni ja oli vingerdamist, et lahti p22seda. Liuga l2ks nagu lepase reega. Kuna vesi oli otsas(lumesulavesi puudus) otsustasin alla orgu minna. L2ks pimedaks. otsistasin teed l6igata, kuid eksisin klassikalistes tingimustes: vihmas, udus ja pimeduses kuhugi mustale vulkaanilisele pinnale. K6ndisin kuni kella 10-ni, kuid alla ei j6udnud. Olin nii v2sinud, et telki pystitadesn vaiu k2es hoides pidin omajagu kontsentreeruma, et v2lja selgitada mida nendega teha tuleb. Oosel l2ksid mu jalad yhel hetkel korraga kolmest kohast krampi. 6udne! Hommikul marssisin yle beofedalese ehk omap2rase altiplano soo ja l2bi laamakarjade 27 km Sajama poole. Teel j2in metsiku 2ikesetormi k2tte. On kole tunne kui k6ikjal su ymber langevad maha v2lgud ja oled u 10 km raadiuses k6ige k6rgem objekt metallkepid k2es ja kirka seljas. Paljudel laamadel oli piisavalt mune, et pysti ringi tatsata, olgugi et m6ned ka lamasid. Samas oli kogu soo paksult erinevas seisus kameliidikorjuseid t2is. V2lk loovat muist maha, m6ned pistavad puumad p6ske ja on muidugi ka isendeid kes haigustesse koolevad. Yhel hetkel ytlesid mu n2rvid yles kui pea kohal j2lle tuhat detsibelli k2rgatas. Viskasin kepid ja koti kus kurat ning kykitasin eemal mingi aja kuni olukord rahunes.
Mul oli kogu p2eva jooksul parasjagu probleeme n2gemisega. Pilt l2ks tihti t2iesti fookusest v2lja ja ma pidin silmi hetkeks sulgema, et see selgineks. Kui mul poleks oma 6e yber alpinismiprille olnud siis oleksin lumepimedaks j22nud. Lumepimeduse t6en2osus on pilvise ilmaga isegi suurem. Piisab 15-ks minutiks kaitsmata silmadest ja pysiv silmakahjustus on olemas. Terav valu silmap6hjas j2rgmisel p2eval ja ohvrit tuleb talutada. T2ielik jubedus oli see, et ma ei suutnud klaustrofoobia ja 6hupuuduse t6ttu oma n2omaski alati ees hoida ja mu n2onahk p6les oi kui p6hjalikult l2bi. Nahk p6him6tteliselt kivistus ylej2rgmiseks p2evaks. Suud avada oli raske ja isegi huuled l2ksid l6puks vahetusse.
Tagasi Sajamas kohtasin prantsuse gruppi, kes tahtis oosel Parinacota baaslaagrisse s6ita ja t6usu yritada. Selgus, et keeld on suhteline ja pigem tungiv soovitus. Neil oli muidugi giid/kokk/autojuht abiks. Jutustasin neile oma 2sjasest kogemusest.
Oma kuuendal Sajama p2eval kylastasin kohalikku termaalveebasseini. See oli 100 protsenti looduslik ja asus 6ues, vaatega vulkaan Sajamale. Vesi oli vannisoe. P2ikese k2es hakkas vees poole tunniga isegi liialt palav. Ymber augu s6id laamad rohtu ja kohalikud pesid nii end kui oma pesu. 6nneks k2is vool vannist l2bi: maa-alt yles ja teisest otsast mooda oja alla. Pesu pesti siiski ojapoolses otsas, kust vesi kohe edasi voolas. Muda haises m6nusalt.
6htupoolikul tuli v2lja, et prantslased k2isid kusagil 6100m peal ja ei j6udnud tippi. V2itsid, et peaeesm2rk oli yle 6000m saada ja on rahul. Ma ei imesta, et nad alla andsid, sest need 240m mis neil puudu j2id olidki yhed k6ige raskemad t6usta ja selleks oleks tunde l2inud, et mooda 45 kraadist n6lva yle p6lve lumes yles roomata.
Samal 6htul sattusin pargivahtide kontorisse kaarti uurima ja kohtusin vananeva shveitsi hipiga, kes oli umbes sama segane kui mina. Nimelt oli ta otse bussi pealt vulkaan Sajamale jooksnud kogu oma kolaga ja 5000m peale j6udnud, ent otsustanud peale seda alla kylla tulla. Sellele j2rgnes uus katse, kus ta j6udis 5500m peale(Suunto altimeeter-kell abiks). Nyyd plaanis ta kolmandat yritust ja seda juba samal ool. Ilm oli mystiliselt selgeks ja tuuliseks muutunud ehk soodsaks t6usuilmaks. Kell oli u 5 6htul ja strateegia oli k6ndida kell 8 kylast 3h m2e baaslaagrisse 4800m peal, paar tundi magada ja ronima hakata. Mulle ideee imponeeris ja otsustasin kaasa minna. Enne seda k2isime yhe m2estikugiidi ema koogis, kus k2sitooga tegelev ja oma tagaaias kanepit kasvatav(mida ta oma s6brale myyvat) shveits peatus. Tegu oli ca 47-50 a mehega, kellel olid juba valgenevad 6lgadeni lokid ja v2ike kiilakas lapp pealael. S6ime giidi Victori ema tehtud juurviljasuppi ja hiljem truchat(kingfish ing k). Heinz laenutas veits varustust. Mina pakkisin oma koti. U tund aega enne minekut l2ks mul k6ht korrast 2ra. Hirmsad gaasid. P6hi oli t2itsa alt 2ra. Kui kala s6in siis k6hust justkui kees. Otsustasin siiski minna. Matk baaslaagrisse oli puhas piin. See oli t2iesti kurioosne kuidas peale p66sas k2imist v2hem kui 4 minutiga oli k6ht gaasidest nii tulvil, et ma pidin peaaegu plahvatama. Yhel hetkel laagri l2hedal otsustasin Heinzist maha j22da. Hiljem j6in laagris kyll head mate teed aga olukord l2ks ainult hullemaks. Kogu selle jamaga kaasnens selline vedelikukaotus, et ma t2iesti usun, et eba6nne korral on ekstreemsel juul v6imalik dehydratsiooni t6ttu teise ilma r2nnata. Kogu(23-4) oo k2is trall. Olin juba veendunud, et olen haige ja vajan antibiootikume, et oma koolerat ravida. Kell 4 kui Heinz yles t6usis olin fyysiliselt v6imetu ja oimetu. Keetsime teed, laenasin talle veits varustust ja j2in alla telki puhkama. Heinz kadus pimedusse.
Hommikul olukord enam-v2hem normaliseerus, kuid jalutusk2ik mustas ja 6nnetus meeleolus l2bi maailma k6rgeima metsa(p66sad kuni 5200m Sajama jalamil:tehniliselt mets) alla kylla oli jube vaevaline. Olin siiski korralikult n6rgestatud sest tsirkusest. Midagi niiv6rd intensiivset ja j6hkrat pole mu k6hus varem toimunud. Meeletu hulk vett ja gaase mis lyhikese aja jooksul v2ljusid. On mingi v6imalus, et mul on kontamineeritud vee tarbimisest giardiasis. Symtomid klapivad. Selle juhtumi puhul v6ivad esialgsed vaevused ka 2kitselt kaduda, ent putukas su sees v6ib maksani tungida ja siis on vist kuri karjas. Yritan igaks juhuks antibiootikumi kuuri l2bida.
Passisin kylas ja ootasin oma semi-hipimentorit, kel oli pealehakkamist yksinda Boliivia k6rgemaile m2ele tormata. Olin varemgi lootusi hellitanud ise sama teha, kuid m2gi tundus t2iuslikult koonilise Parinacota k6rval robustsem, keerulisem ja ohtlikum. Kell 4 6htul ta saabus. Kurvad uudised. Ta oli 6000m pealt tagasi poordunud, seal l6ppevat ta j2ljed. R22kis, et on ohtlikke kohti, kus tuleb mooda lumiseid kaljusid ronida. Heinz oli kell 11:30 otsustanud, et liiga hilja on j2tkata.
S6ime j2lle giidi ema koogis suppi ja mu kaaslane r22kis mulle kuidas ta suvel mingi grupiga Pakistani ronima s6idab ja sellest, et nad peavad 40 usd p2evas politseinikule maksma, kes nedega 24/7 igal pool kaasas j6lgub. Yldse oli Heinzi n2ol tegemist spirituaalsust otsiva maailmar2nduriga. Ilma naise ja lasteta. Minugi tulevik ehk :)
Mind hakkas Sajama teema hirmsasti piinama ja painama. Otsustasin s6na otseses m6ttes oma pioneeri j2lgedes k2ia. J2rgmisel hommikul mulle teed rajanud mees lahkus. Varustasin end taas ja loivasin k6vasti 6gides ja energiat s22stes baaslaagrisse. Sealt v6tsin maa-alt pinnale voolavat vett ja otsustasin mitte Heinzi viga teha ehk liiga hilja liiga madalalt alustada, vaid j2tkasin matka campo altosse(ca 5100m). See v6ttis u 3h aega. Leidsin kividest ringi telgi jaoks ja kindlustasin end harjal nagu rooma s6dur. Uni sellisel k6rgusel on enamasti h2iritud. Harjumusp2raselt kell 3 hommikul asusin l2bi kylma pimeduse mooda lumist m2eharja tundmatuse poole teele. Teejuhiks olid tuttava j2ljed. Astuda oli hea, sest kylmetas korralikult ja lumel oli k6va koorik. Peagi tuli kassid alla panna. Ysna kummaline tunne on sellises v66rap2rases keskkonnas yksinda pimedas m2ssata.
Yletasin m6ned j2rsemad n6lvad, kus tuli kirka julgestuseks v2lja v6tta ja veits toksida. J6udsin esmapilgul ysna koledale kitsale m2eharjale. Ebamugavustunne valdas hetkeks, ent kui nokitsema hakkasin selgus, et oht on siiski m6istlikkuse piires. Veits tuli turnida, aga kuna oli juba valge, lumi endiselt k6va ja kassid ja kirka abiks siis ei peljanud.
J2ljed l6ppesid kell 7 hommikul ehk olin 6000m peal. Yldse ei imesta, et ta tagasi l2ks. No edestasin eelk2ijat 4,5 tunniga. Siis l2ks asi koledaks ehk aastaajale omane paks lumi v6ttis v6imust. Toimus umbes sama, mis Parinacotal. R2ige roomamine. L6pp oli l6putu ja tippu ei tulnud. Tulid lumel6hed. Kord tuli kahe vahelt minna, kord ymber yhe. Nyyd oli mul juba k6vasti p2ikesekreemi n2os, ent tundsin kuidas tulikuumad uv kiires mu kudesid l2bistavad. See kiiritus k6rvetas fyysiliselt. K6ige koledam p2ikesepaiste. See polnud ainult kuumus, vaid midagi enamat. See penetreeris.
Meeleheitlik 6huahmimine. Kymneid kordi oimetult lumme langemine. J2lle yks suur soov ja oma v6imete piiril pingutamine. V6ttis kaua ja see oli nii pikk ning vaevaline, aga kell 12:30 olin kohal. See t2hendas seda, et 542m t6usin ma 5,5h. Heades oludes saab 200m tunniga vabalt t6ustud. Heinzki oleks kindlasti enne pimedat yles j6udnud, nii et oleks j2tkunud valgust laskumisekski, aga ta polnud ses suhtes kuigi ekstremista. Sellest hoolimata olen talle mu julgustamise eest t2nulik. Samuti n2itas ta yles hoolitsust kui mind haigushoog tabas. Sajama tippki on l6putu, sest see on lage, lai ja lame. Lume- ja j22kiht on seal u 120m paks. Maailma k6ige k6rgeimal toimunud jalkamatsh toimus selle vulkaani otsas. Yrituse korraldas Boliivia Alpinismiliit. Esimene katse l2ks halva ilma t6ttu nurja, aga teine 6nnestus. Palli taoti 20 min.
Janu oli kole ja h2ngima ma sinna ei j22nud. Laskusin campo altosse, kus mu telk endiselt pysti oli. Enne 4 olin kohal. Vahetult peale saabumist l2ks m2gi pahaendeliselt pilve ja algas eepiline 2ikesetorm koos tuule ja lumise rahega. Sain j2lle traumeeritud kui k6ik mu tavaar lume alla mattus, pea kohal myristas ja v2lgud s2hvisid. 6hk oli nii elektrine, et kui ma pysti t6usin siis hakkas juustes ja k6rvade vahel s2risema ja surisema. Fenomenaalne. Mulle tundus, et mingi elektrikurat kiusab mind. J2lle yks kogemus juures. Metallist asjad s6na otseses m6ttes s2risesid. kepid ja prillid jne. Oli heli ja seda oli k6ike v6is ihul tunda. Kogu ymbruskond mattus poole tunniga raheterasuurustesse lumehelvestesse. Seda oli vaaludena. Kohe kui asjad kokku sain oli mul ainult 2 eesm2rki: jooksuga termaalvetesse ja peale seda 6htusooki j2rama. Tormasin m2est alla termaalvanni. 2h sihikindlat motiveeritud kiirustamist sin descansar(ilma puhkamata-mu oma sisenali Camino del Oro matkast kui mu kohalik kaaslane 8h teekonna pooljoostes 4h l2bis ehk lihtsalt-sin descansar). Baños termales oli suur kergendus. Kolisin isegi giidi maami kooki ylej2rgmiseks ooks.
Ma ei ole kindel kas ma siiski veel kurnatuse t6elist t2hendust tunnen, aga suurt v2simust kyll. Olen valmis asuma isolatsiooniteele. On saabunud tund teritada Mapiri Machete ja minna l2bi tumeda metsa(Dark Forest aka Cast Me Your Spell, yeah) vastu oma oise selva foobiale. Kui libahundi v2ljan2gemisega oso andinoga ehk andide karuga kohtuma peaksin siis ryndan esimesena. Mul on haste!





Tagasivaade Desaguaderosse: maailma k6ige peldikumasse piiripunkti Peruu poolelt



Sead, koerad ja linnud prygi kallal maiustamas



Patacamayo


Auto all lebava tombu sees on imik


Kyla ja maantee symbioos





El Pueblo Sajama



Volcan Parinacota 6342m

















Nevado Sajama 6542m