Peale Mapirist lahkumist s6itsin paadiga Guanaysse, sealt paar tundi edasi Caranavisse, kuhu olin sunnitud oobima j22ma, kuna busse sel kellaajal enam ei l2inud. J2rgmisel 6htul peale pikka ootamist istusin k6rgep6hjalisse Volvo poolt spetsiaalselt boliivia tingimuste jaoks toodetud flotasse(kaugbussid) ja v6tsime kursi San Borjale(ca 10 000 elanikuga amazonase linnake). 6htul poole kaheksast kuni hommikul poole kuueni sai loksutud ja keerutatud, ent bussist v2lja astudes leidsin eest kuuma madalmaa. Selgus, et on Boliivia uue konstitutsiooni referendumi p2ev ja linn on t2itsa surnud. Ykski transporivahend ei liigu ja enamus ettev6tteid on suletud. Olin Caranavis enne bussis6itu tuttavaks saanud yhe yksinda reisiva pea keskealise prantslannaga, kes soovis samuti Trinidadi minna, et natukene mooda j6ge s6ita. Temaga veetsingi selle letargilise ja higise p2eva mooda San Borjat ringi jalutades. Ta tootab Air Franceis ja r22kis adekvaatselt nii inglise kui hispaania keelt, seega oli suhtlus barj22rivaba.
Meie hosteli emand oli paks p2evad l2bi v6rkkiiges aelev tyytu seebiooperi-klatshimoor. 6htul oli linnas k6va pidu orkestrite ja diskodega.
J2rgmisel p2eval l2ksime Trinidadi bussi peale, ent ma olin otsustanud kylastada turistidevaba Biosferica del Beni rahvusparki San Borja l2hedal ja hyppasin peale 2-tunnist s6itu bussist v2lja. Oli teada, et park on v2hekylastatud ja veits anonyymne, kuid seda, et kogu koht ihuyksinda minu p2ralt olema saab, ei oleks kuidagi oodata osanud. Olukord oli j2rgmine: tolmuse kruustaee 22res(tegelikult rohkem savitee) keset savanni asus 80ndatel ehitatud kompleks, mis koosnes ca 8 hoonest ja teenis nii pargivahtide kontorina, uurimiskeskusena kui majutuskohana kylastajatele. Kurb t6de oli aga see, et k6ik need hooned olid mahaj2etud ja hyljatud ning kusagil polnud hingelistki. Koht n2gi metsik v2lja:rohtukasvanud, majakesed t2is paksu tolmu ja kuivanud puulehti, toolid laudade peal. Isegi pargivahtide kontor j2ttis mulje, et seal pole keegi juba 6ige kaua aega k2inud. Justkui stseen mingist b-kategooria monster-6udukast kus 18-meetrine sucuri(anaconda gigante) on juba kaua aega tagasi k6ik bioloogid ja vahid nahka pannud. Mul avaneb varsti v6imalus peale nende kuulsate roosade delfiinide ka ilmselt selle elukaga koos ujuda. Kahjuks tema ei p22sta uppujaid, vaid vastupidi uputab oma ohvrid.
Ma teadsin, et kui pool tundi kuni tund 6iges suunas minna siis peaks Laguna Normandiani j6udma, kus elavad 400 nahatoosturi k2est paastetud haruldast musta caimani, anakondad ja kirevad linnud. Sekundaarne vihmamets on pargist 4h ja primaarne 8h matkata. Kuna siin ulatuvad p2evased temperatuurid 33 kraadini varjus ja end p2ikesele paljastada on puhas surm siis see v6ttis esialgu hoogu maha, ent hilisema otsimise peale ei leidnud ma savanni k6rgest rohust yhtegi konkreetsemat rada.
L2heduses pidi asuma indiaanikyla Totaizal. Kuna oli plaanis ka seda kylastada siis l2ksin tagasi maanteele ja loivasin l2hima ranchoni, kus mulle selgitati kus kyla asub. Muuhulgas sain teada, et pargivahid on v2ga harva kohal ja enamus neist on yldse Madidi parki yle kolinud. Vedasin end tagasi unustatud keskusesse ja leidsin eest kusagilt savannist kohale ratsutanud koguka vuntsidega rancherost semi-kauboi oma perekonnaga. Karjakasvataja n2itas n2puga mis suunas laguun asub ja lahkus. Yritasin uuesti laguuni poole liikuda ymber karjaaedade, kuid kord oli mingi soo vastas siis mingi p66sastik, rinnuni rohi ja rada ei leidnud ma endiselt. Lahkusin pargist ja seadsin sammud Totaizali kogukonna poole. Leidsin eest ysna tavalise kyla. Mingeid paljaste pepude ja odadega p2rismaalasi n2ha ei olnud. Oli lihtsalt mingi hulk elanikke, kel on indiaanijuured. Sellest kui mingi x kylamees myrgise taimega kala pyyda m2letab ja keegi g mees vahest vibuga mingi ahvi puu otsast alla laseb on v2he, sest enamus inimesi s6idab motorolleritega, kasvatab t6en2oliselt karja ja pyyab kala 6ngega. Pole kerge leida mowglisid isegi siin Amazonases.
Siiski eksisteerib sygaval metsades ka veel t6elisi jahimeestest ja korilastest nomaadide kogukondi, ent tavaliselt kui tsivilisatsioon(v6i selle liikmed) neid konfronteerib siis t6mbuvad nad veel sygavamale padrikusse. Neid kogukondi kylastada on ilmselt kallis ja keeruline. Teine stsenaarium on see, et turistide ylekylluse all kannatavates kohtades v6tavad kohalikud end poolpaljaks, loovad trummi ja tantsivad kylalistele, kes iga hinna eest traditsioonilist kyla n2ha tahavad, raha eest muidugi.
Kuigi ma ei saavutanud oma eesm2rke, ei olnud see maailma l6pp, sest pikemas perspektiivis pidin ma niikuinii Trinidadi j6udma ja see oli lihtsalt katse tee peal lebavaid vaatamisv22rsusi kaeda, mis eba6nnestus. Biosferica del Beni koimpleksi kylastamine oli siiski v2ga meeldej22v. Elada saaks seal ka yksinda vabalt, ent kuna savann on metsast ysna kaugel siis pole seal eriti m6tet aega viita.
Samal p2eval asusin ootama liiklusvahendit, mis mu Trinidadi edasi viiks. Kell oli siis 12 p2eval. Moodus 23 h enne kui j2rgmine buss tuli. Oosel ehmatasin kodusigu, sest neil paistab 6ige kehv n2gemine olevat, seda eriti siinsetel kottpimedatel oodel.
Hommikul istusin bussi, mis peale paaritunnist s6itu katki l2ks. Rehv vahetati 2ra. S6it j2tkus ja akna taga vohasid liaanid ning lendasid papagoid. Siis kordus kogu parandusprotsess. Rahvas oli juba natukene pahane, sest kuumal p2eval oli seisvas bussis hull saun ja tee22res polnud p2ikese eest kuhugi varjuda. L6puks j6udsime siiski San Ignacio de Moxosesse, mis on jesuiitide poolt rajatud kena koloniaalkyla. Kiired poesk2igud ja s6it algas uuesti, kuid seekord j6udis kesta vaid 5 min, enne kui rehvid kuhugi kinni kiilusid. Olin juba etten2gelikult palunud k6rgematelt j6ududelt, et kui see juhtuma peab siis juhtugu San Ignacios, mitte mingil p6llul. Reisijate m66t sai t2is ja toimus pikk arutelu kuidas edasi minna. Mingi j6ukamate santacruzlaste grupp tellis v2ikelennukiga charterlennu(boliivias tavaline ja suhteliselt taskukohane). Yldiselt tuli kaua oodata, enne kui mingi camion(suur kastiauto) kohale organiseeriti. Rahvas laitis selle maha, kuid mina ja 2 naist otsustasime sellega edasi s6ita. T2itsa tore semi-safari. Kuigi ma ei viitsinud end u 5 p2eva jooksul enne Mapiri matka pesta ega teinud ka seda selle jooksul, ei tundnud ma end l6pus v2ga r2pasena. Peale Trinidadi j6udmist oli mu ihu kaetud ylikleepuva kuivanud higi ja tolmu seguga, olin erakordselt ebapuhas.
Triny(kohalik hellitusnimi) on 14 kraadi ekvaatorist ning keset 86 000 elanikuga linna ilutseb massiivne troopiline peav2ljak. Kuna enamus t2navaid v2ljaspool p2ris kesklinna ei ole asfalteeritud siis on siin kas v2ga tolmune v6i jube mudane. Vahest isegi m6lema kombo. Turiste p6him6tteliselt ei ole. T2navad on vallutanud ziljonid mopeedid, tsiklid, krossimotikat, endurod, atvd ja v6rrid. Natukene on neljaveolisi ja ka tavalisi s6iduautosid. Varajases teismeeas plikadel on pisikesed atvd ja suurtel poistel suured pillid. Kohati on yhel motol terve perekond(3-4 inimest on tavaline) ja on verinoori juhte. Tavalist kuudiga mototaksot siin vist polegi, vaid istud lihtsalt mingile kaherattalisele teiseks. Kiivrit ei kanna absoluutselt mitte keegi.
Homme 6htul hiivab kapten/motorist loodetavasti ankru ja algab viimaks reis(v2hemalt p2evase hilinemisega nagu alati) v2iksemat sorti kauba/j6elaeval mis viib mu u 5 p2eva jooksul(hea ilma korral liigume nii p2eval kui ool) yle 1000 km p6hjapoole(ekvaatorile l2hemale) mooda yhte amazonase suurematest haruj6gedest(Mamore). Aguirre, Jumala viha stiilis v2ike seiklus yksildasse ja mystilisse Amazonasesse. Mina olen ainus reisija(+ meeskond muidugi) ja tegu on v2ikse alusega nende v6rkkiigedekke t2is kauba- ja reisilaevadega v6rreldes, mis n2iteks Amazonast ennast v2isavad. Mul pole enam kuigi palju aega j22nud, kuid tegemist on kohustusliku j6esafariga, sest Amazonast ei ole ilma pika j6ereisita v6imalik v22riliselt kylastada.
Praeguse seisuga on j2rgmised planid trans-Madidi dshunglimatk(u 8 p2eva), Yunga Cruz(siinsetest inkaradadest k6ige raskem, peamiselt andid, aga k6rgemat vihmametsa samuti, u 5 p2eva) ja kas palentoloogiapark Torotoro(dinosauruste j2ljed, varemed ja vampiirnahkhiirte koobaste kylastused) v6i matk yle Salar de Coipasa(viimati oli soolaj2rvel ysna mitme cm paksune veekiht, mis teeb telkimise kas v2ga ebameeldivaks v6i yldse v6imatuks, aga martsi alguses on ehk kuivem).
Che pentagramm otsa ees tolmusel bussil.
V2hemalt Peruus ja Boliivias serveeritakse refresco(pea igasugune karastusjook) tihti kilekottidesse, sama k2ib kohati ka seaprae kohta kui see kaasa osta. P2rast on hea seda bussis s6rmedega nosida.
S6it banaaniautoga mooda kohutavaid kuivanud mudast roopaid. Mul oli hea vaade, sest seisin kasti seinade vahele lykatud lauajuppidel ning mu jalad olid auto kabiini katusega u samal k6rgusel.
Enamus rahvast keeldus asendusautoga s6itmast ettek22ndel, et inimesi ei tohi vedada nagu sigu.
Kuskilt tee22rsest kraavist tiriti v2lja yks ysna kopsakas kilpkonn.
45 kraadises bussis(mida parasjagu kusagil p2rap6rgus remonditakse) higist leemendamas.
Remont nr 2.
Boliivia perekond yhe j6e 22res, kelle katuse alla hulk reisijaid p2ikesevarju tungis.
Amazonase savannilehmad.
Evo Morales(Boliivia armastatud ja vihatud president) on eesel.
Trinidadi 2008 a. Kauneima koduaia konkursi v6itja.
Auv22rne II koht. Suursoo koduaiaas.
On tavalised toolid ja on krokodillitoolid. Humanoididest lambivarje ja reptiilidest toolikatteid.
Trinidadi lahtised kanalisatsioonid, kus kohalikud boamaod vahest ujuda armastavad. Need rentslid on k6ige ideaalsemks sigimispaigaks dengue palavikku levitavatele moskiitodele, kellest praegu puudust pole. 6nneks vallutavad Trinidadi taeva oosel nahkhiirte eskadrillid, kelle sidinat on k6ikjal kuulda.
P2evane p2ike on vahest nii p6letav ja kuumus jalustniitev.
Trinidadi migratsiooniametis on kah k6vasid k2rpeid tehtud. Sedapuhku remondikulude arvelt.
2 comentarios:
R22kides kohalikest Mowglidest siis kuskis Brasiilias Peruu piiri l2hedal pistsid kohalikud indiaanlased taluniku nahka :P Niiet 2ra igasuguseid kyllakutseid vastu v6ta :D
ja anna teada kuidas jõeületus läks.
Publicar un comentario