El camino de Mapiri - un sendero brutal

Mahaj2etud ja peaaegu unustatud rada Ingenio ja Mapiri kylade vahel on praeguseks hetkeks v6tnud yrgse inimese ja vihmametsa vahelise j6uproovi m66tmed. Kogu eelmise aasta jooksul kylastas rada 20 turisti. Eelmine grupp enne mind l2bis raja kahe kuu eest ja vihmaperioodil on taimestik varustatud pea piiramatu hulga veega.
Pole m6tet asja ilustada - see oli ysna 6udne, aga rahuldustpakkuv ja p6nev kogemus. 6nneks ma tean millal ma suren, nii et ma ei kartnud poolfataalseid 6nnetusi. See t2hendaks keset rada(kust m6rvarliku tempoga sammudes on kummalegi poole isolatsioonist v2lja 2-3 p2eva) endale machetega jalga loomist, myrgitust, 2kilist haigushoogu, maohammustust v6i luumurdu.
T2ielik fenomen on kohalike kiskjahirm. Mult on kysitud kymneid kordi enne ja peale raja l2bimist, et kuidas sa julged yksi minna kui kogu tee kubiseb karudest, puumadest ja jaaguaridest. Lisaks lood juhtumistest, kus karud olla karjuseid murdnud ja jaaguarid kaevureid kr6mpsutanud. Ma ei saa sellest hirmust sugugi aru kuna ka meie metsad on igast elukaid t2is ega ole keegi kunagi sellep2rast metsa minemata j2tnud. Teiseks pole Wikipedia andmetel registreeritud yhtegi intsidenti, kus andide karu rynnak oleks kellegi humanoidi surmaga l6ppenud. Puine on muidugi kui emakaru poegadega vastu juhtub tulema, aga see t6en2osus on yliv2ike, sest yldiselt loomad teavad kus sina oled, aga sina ei tea kus nemad on. Sellega seoses tuleb Kivir2hki ussis6nade raamatust meelde see talupoegade metsahirm ja kui tobe see on.
Ajaloo kohta: legendaarne El Dorado ei asu tegelikult Peruus, vaid hoopis Boliivias. Boliivia Beni regioonist on konkistadoorid seda ka otsinud, kuna seal arvati elavat muistne ja v6imas h6im, keda inkadelgi alistada ei 6nnestunud. See iidne tsivilisatsioon on nyydseks arheoloogilise kinnituse leidnud. Asjale lisab jumet see, et see rahvas rajas Beni vihmametsadesse midagi v2ga peruu Nazca joonte sarnast - antropomorfsed figuurid, mis on kuni 2 km pikad. Seda tehti rajades irrigatsioonikanaleid, et p6llumaad aastaringselt kasutada saaks st vihmaperioodi yleujutuste v2ltimiseks p6ldudel. El Dorado t6eline nimi on Paititi(la ciudad perdida). Ja seda Paititit on erinevad ekspeditsioonid ka Mapiri l2hedalt otsinud.
Lisaks sellele avaldas prantsuse-kanada v2ljar2ndajast maailma merede vallutaja Luis Demers(kes on ka Mapiri raja korduvalt yksi l2binud) mulle, et rajalt paar p2eva x suunas metsa matkates leiab 50-ndatel aastatel mahaj2etud kyla. Kummituskyla keset paksu dshunglit on salap2rane v2rk. Selle kylastamine oleks aga muidugi oi kui keeruline. Enamus kohalikel pole sellest aimugi, veel v2hem oskab keegi sinna tegelikult minna ja radu ilmselt enam pole.
Luis juhatab Residencial Soratat ehk kahe vana saksa perekonna (Gynther ja Richter) h22rberit Soratas, kus nyyd asub kylalistemaja ja veel milline! Need perekonnad parandasid seda vana inkade kaubateed ja kasutasid 50-ndateni samuti kaubateena oma Yungades asuvate istanduste saaduste veoks.
Kuulsin ka seda, et mu vana v66rustaja hull argentiinlane Enrique tahab Minascapas "k6ike" kylvata, istutada ja kultiveerida. Kahjuks ka riisi, mis pole seal ilmselt parim.
Tagasi teema juurde:
1. p2ev. Peale Ingenio kylast lahkumist varahommikul yletasin p2eva jooksul erinevaid kurusid ca 4000m peal. Inkasillutis oli kohati lausa fantastiline - mugav ja ilus. Kohtusin ka lehmakarjadega, kes mind pikka aega ysna sihip2raselt j2litasid. 6htupoolikul n2gin l2hedalt koiotisarnast zorro andinot ehk andide rebast. Maski ja m66ka tal ei olnud, ainult mingi suur kont suus.

2.p2ev. Hommikupoolikul j6udisn vihmasajus Mapiri rajal domineerivale m2eharjale. P2rastl6unal saabusin Tolapampasse, kus asub see 1895 a. ehitatud maja. Sealt paar tundi edasi algas juba vihmamets. 6htupoolikul sain juba k6vasti roomamist harjutada ja vettida.

3. p2ev. K6ige karmim vihmane dshunglip2ev. T2is tuntud roomamist ja vettimust. Olgugi, et kogu rada laskub u 3000m, on selle jooksul aukartust2ratav hulk t6use. Kuna ei tule minna mitte l2bi oru vaid yle m2eharjade siis lisab see asjale ainult vyrtsi. Need no tunnelid on h2marad ja madalad, t2is vett(ka voolavat) ja muda ning kaetud puujuurte ja muu paksu taimestikuga. Samas on need ka paljudes kohtades t2iesti umbekasvanud, nii et tuleb kohati v2ga sygavalt rajalt yles ronida ja ummistunid l6ikude k6rvalt ymber minna. Muulaga pole sellel rajal juba ammu enam midagi teha. Yungade m2gede n6lvad on kohati kohutavalt j2rsud ja kuna rada jookseb osaliselt ka mooda vegetatsiooni st on rajatud liivale mitte kaljule siis esines paar rajalt allakukkumist, kus ma rippusin vegetatsioonis j2rsu n6lva kohal. Olukord oli pigem lihtsalt 22rmiselt ebamugav ja mitte kuigi ohtlik. Korra j2id mingid oksad p6lve6ndlasse kinni, rippusin jalad 6hus ja raske kott seljas tiris mind allapoole. Naljakas olukord. Tagasi yles ronida oli tylikas muidugi. Sel p2eval esines yldse absurdne arv kukkumisi kuna seljakott oli paras pomm, rada laskus, oli m2rg, mudane ja kivid ysna ymarad. See p2ev pani m6tlema yhele paarile, kes l2bisid raja kahe giidi ja kahe kandjaga. 2 abilist per schnauz. Giid teeb machetega kogu too ja kandja tassib su toitu ja telki. Ent midagi j22b puudu-kohitsetud variant. Kui vegetatsiooniga v6itlemine oli veel suhteliselt rahulik siis pisut rahutuks ja hetkeks murelikulks tegid l6igud, kus suured puud olid niigi kitsale ja varjatud rajale kukkunud, mattes selle t2ielikult enda alla. Seal tuli turnida, ronida, balanseerida, ymbrust taimestikust puhastada ja otsida, et kust rada j2tkub. Kuigi mul oli laias laastus suund teada ja kompass kaasas siis ilma rajata seal metsikuses liikuda on ylim hardcore. Seda ei sooviks oma vaenlastele ka. Rada t2hendab k6ike.
Yks taktikatest oli pea v6imalikult madalal maas l2bi sygava raja sammumine. On sellised spetsiaalsed risti-r2sti v22did, mis mets on kasvatanud justnimelt liikumise takistamiseks, ka machetega on neid raske l2bi l2igata. Teel aitas mind katkine ja roostes muularaud, mille ma olin m2gedest leidnud ja kaasa v6tnud. Hea talisman. Oosel yhel kynkal telkides kuulsin metsas raskeid raksatusi. Panin oma saturni raketid valmis(ilutulestik ehk need katjuushad), aga loomi ei ilmunud.

4. p2ev. Omajagu eba6nne. Kukkumiste rajal kadus 2ra joogipudel, millel on omajagu lisavarustust. 2ra kadus ka teine joogipudel. Ja tobedalt kukkudes l2ks pooleks yks kepp. Riietus oli mul range. K6ik, mis sealjas peab tugevast materjalist olema. Kui pead ei kata kisuvad oksad juuksed peast. Machete yhes ja kepp teises k2es. Kella kymneks j6udsin esimeste rohumaadeni, ent maastik ei andnud siiski veel dshunglist leevendust. J2rgnesid l6putult ummistunud metsatukad, kus rajale langenud puid oli kymneid. Peale seda maailma tihedaim p66sastik, mis ulatus silmini ja kus rada oli kadunud. Tegemist oli niiv6rd paksu p66sastikuga, et selle peal oli v6imalik natukene k6ndidagi. Tykk tegemist, et rada l2bi ukerdamise j2lle yles leida. Vesi sai otsa ja p2ev oli kuum. Dshungel j2tkus siiski osaliselt. Olgugi, et olin soonud palju shokolaadi, kypsiseid, kondenspiima, p2hkleid ja rosinaid, polnud mu kott palju kergemaks l2inud. Nyyd sai m6nedest vettinud hilpudest endale veidra maitsega vett suhu v22nata. Vaatasin ka korra januselt yhe taime poole, millest oleks saanud omajagu vedelikku v2lja pigistada, aga ei riskinud myrgitusega. L6puks leidsin metsatunnelist rajalt vett t2is auke. 6htul j2tkus matk j2lle mooda rohumaid. Madude jaoks oli mul kepp millega ma vastu maad toksisin, et nad jalga laseks. Uuesti dshunglis liikusin tunnikese ka pimedas, sest vesi oli j2lle otsas. Pimedas on metsal silmad. Isegi mullal on silmad, sest seal varitsevad 2mblikud kel on neid 6ige mitu. Leidsin oja, mis oli suur kergendus ja telkisin.

5. p2ev. Peale paaritunnist matka j6udsin poriteele, kust Mapiri oli ca 4-5 h. Kuna pidi ylesm2ge minema, oli kole l2patis ja pidi jalgu kuivatama siis tegin pikema pausi. Mapiri poolt tulid m6ned s6idukid kuid sinnapoole ei l2inud midagi. Ryhkisin edasi ja u 3 km enne Mapirit sain yhe uunikumi kastis puutyvede otsas vihmasajus oma jalavaeva kergendada. Fyysilise poole pealt on sellises m2rjas matkamine ebameeldiv kuna jalgadelt liguneb ja h66rdub sel puhul nahk maha. Minu puhul ka puusadelt. S22red olid kokkup6rgetest kividega augulised ja jalgevahe h66rdunud ja valulik. K6ndimine oli juba ysna piinarikas. Minu kogemused pole kyll v6rreldavad, ent meenus n2htud dokfilm Prantsuse V66rleegionist, kus maailma karmim palgaarmee rinnuni mudas mingit dshunglirada l2bis Prantsuse Guajaanas. Paari p2eva p2rast oli leegioni arst sunnitud hulga rambosid minema kupatama, sest nende jalalabadel puudus nahk ja nad ei olnud v6imelised k6ndima. Mulle tundus ka, et mu varustus vaikselt "k2ib" juba niiskusest ja bakteritest. Igal juhul tuli isegi seljakott 2ra pesta ja k6iki lebrasid igalt poolt pragudest k2tte ei saanud.

Luis Demers on Yossi Braini raamatus oelnud, et Mapiri rada on pyhendunud massohistist atleedile.

Kui mult mapiris kysiti, et kust tulen ja vastasin, et mooda rada Ingeniost siis karu- ja tiigrirepliikidele ja klassikalisele: "Solo!?!", lisandus ka: "Puta!", mida ma pidin korduvalt kuulma.

Mapiris kylastasin kohalikku kullakaevandust. Klassikaline auk kaljus ja u 500m sygav. Peale kaevurite tegutsevad seal konnad, nahkhiired ja hiigelprussakad. temperatuurid on ysna k6rged ja hapnikku v2he. Kohati on vesi natukene alla p6lve isegi ja m6ned l6igud on t6eliselt madalad-peab ikka v2ga kummargil l2bi vee sumpama. Sealt veetakse k2sitoo ja k2ruga la tierrat v2lja ja seda siis pestakse hiljem ja toodeldakse elavh6beda ja mille iganes muuga. Kaevurid olid s6bralikud ja tutvustasid oma domeeni. Kaevanduse ees pausil losutavate kaevurite dieet koosneb nende 2-tunnise puhkuse jooksul 96 kraadisest tuliveest ehk purost, mida nad otse pudelist joovad, kangete sigarettide ahelsuitsetamisest(yhe otsast syydatakse j2rgmine) ja kokalehtedest, mida kilode viisi j2rjest suhu topitakse(kuni enam ei mahu). V2ideti, et siin seda probleemi ei esine, kuid altiplanol sureb kaevur keskmiselt 15 a. p2rast peale karj22ri algust tolmu p6hjustatud kopsuhaigusesse.

Ajaloost veel niipalju, et hispaanlased tapsid u 8 millionit aafrika orja Potosi kaevanduses ja x hulga kohalikke. Orjad saadeti kuni 4 kuuks korraga maa alla, kus nad pidid elama ja magama. Samuti propageerisid hispaanlased kokalehtede tarbimist kohaliku lihtrahva seas. Varem oli see inkapealike eral6bu olnud ja hispaanlased pidasid seda alguses kuradist n6iataimeks, ent kui selgus, et sel on n2rve tuimestavad omadused siis algaski propaganda, et sunnitoolised v2hem viriseks ja toov6idud suuremad oleks.

Hiljem kuulsin, et yhes teises Mapiri kaevanduses olevat varing toimunud, mis 4 kaevuri surmaga l6ppes. Minu kylastatud kaevandus oli paarsada aastat vana ja selle esimesi l6ike oli puuprussidega toestatud, ent l6viosal kaevandusel oli lagi toestamata.

Kaevanduse l2hedal j6e 22res askeldasid lihtsamad kullapesijad. Yks k6hn vana naine k2rnkonnaistes meenutas Gollumit, kes oma aaret otsib. Yks kullapesijast vanem ema s6i varikatuse all kokalehti ja sigaretituhka(mille ta endale peopessa raputas ja siis suhu pistis). Koka alkaloidiga on 6igem muidugi. P2ris mult palju ja sundis oma noori tytreid toole. Yldiselt on yks boliivia kroonilisi probleeme see, et lapsed ei ole koolis vaid tootavad. Kui tahta v2ga korrektne olla ja v2ikeste laste tood mitte tarbida siis ei ole m6tet siia tulla. Siin myyvad j6ngermanid sulle isegi sigarette ja tubakat. Vanad naised teevad teetoid ka ja t6stavad suuri kive.


Kui boliivia naised on eriti altiplanol ysna traditsiooniliselt riides siis selvas on riietumisstiil l22nelik ja n2eb ysna palju liha. Meestele meeldib juua ja hirmsamat moodi l2llata. Karaokebaarid on populaarsed. Natukene soojem, natukene k6lvatum. Praegu on Yungades temperatuurid ysna laes. Paras letargia.

Leidsin hiljuti Soratast National Geographicu v2ljaande, kus peaartikkel oli Parque Nacional Madidi kohta. See on yks kylastatumaid Boliivia rahvusparke Amazonase piirkonnas. Lugu oli sellest kuidas ajakirjanikud seal 3-n2dalase ekspeditsiooni tegid ja tulemused olid jahmatamapanevad. Peale m6nda aega vaevles pool grupist k6huparasiidi boro k2es. Se kulmineerub sellega, et su naha all roomavad 2 cm pikkused ussid, mille arst peab eemaldama. Teatud putukat ja taimed on toksilised. Yks ajakirjanik pyhkis vale taime lehega peput peale seda kui paber otsa sai. Pyhkis otsaesiselt ka toksilise ooliblika. Oli mingi lugu naisest, kes sattus 6-n2dalaks voodisse kuna oli sealseid j6gesid asustava mageveerai k2est pista saanud(j6gedesse tuleb enne kive loopida ja vett segada kui l2bi sumbata). Jaaguarid murdsid nende muulasid ja vampiirnahkhiired j6id nende verd. Kohati ka Apocalypto filmist n2htud "haavasulgejasipelgaid" ehk ylisuuri laiade l6ugadega elukaid(olen ka ise Mapiri rajal yhte sellist n2inud). Muidugi olid nad ka higimesilastega kaetud(kui neid palju pole on nad ysna armsad, sest nad ei n6ela). Oli ka lugu mehest kel olid nii k2ed kui jalad seenhaigusega nii kaetud, et ta sai vaevalt helistada. Yks ajakirjanik sai moskiitolt v6i liivak2rbselt karmi haiguse. Ja oli ka omap2rane lugu kohalikest metssigadest(peccaries ing k), kes liiguvad v2ga suurtes karjades(u 40 on tavaline). Nimelt rebisid nad yhe neid tulistanud jahimehe ta puu otsa roninud kaaslaste silme all l6hki ja s6id 2ra. Korra kaotas yks jahimees oma tagumiku, sest ei j6udnud piisavalt k6rgele puu otsa ronida.

Njah, isegi peale seda lugu oli mul plaan teha pikk ja metsik matk l2bi Madidi pargi, aga see j2i informatsioonivaeguse t6ttu 2ra. Ene suureks kergenduseks. On mingi rada, aga v2ga pikk(turistidele 10 p2eva, minu m6rvarliku tempo juures u 7).

Praegu algab aga Amazonase kampaania. S6idan homme yhte rahvusparki indiaanikyladesse, kus mehed on jahipidamises nii osavad, et tapavad kalu looduslike myrkidega. On ka laguun 400 haruldase musta caimaniga. Sellele j2rgneb pikk j6elaevas6it yles Brasiilia piiri 22rde l2bi Amazonase sygavuste.



Entsende alle Truppen, lass den Sturm nicht enden!



Surnud kits aknalaual Ingenios



Ingenio kullakyla




Muulameeste varjualune



M2ed Ingenio kyla l2hedal



Loomav2rav



Ilmselt kogukama kaslase k2paj2lg



Boliivia suurim vihmauss Vilma



Madre Tierra de la selva



Inkamaantee enne selvat





1895 a. muulameestele ehitatud maja



Seestpoolt



Mapiri klassika I: rajablokk



Soised laguunid



Mapiri klassika II: mudas p6lvili



Mapiri klassika III: tunnelid



Vettimus kuubis



Mooda rio Mapirit Guanaysse



Mapiri kullapesijad - labidatega lapsed



R2stikute rohumaad



Kriimustatud k2si

No hay comentarios.: