El diablo y la luna en los Yungas

Kullatee on 6nnelikult seljataga. Boliivia internetipunktid on tehnika6nnetus, sest kaua peab otsima enne kui yhe cd drive´iga arvuti leiad, et pildid arvutisse laadida. 2rge siis pahandage, et peate pead kallutama, sest ma n2gin kohutavalt palju vaeva, et need pildid netti yldse yles saada. Firefox sellel arvutil ei toota ja internet explorer sulges end u 100 korda laadimise jooksul. See on t2ielik toov6it. M6ned pildid on natukene segamini ka. Eriti need vihmametsa pildid alguses, mis peaksid olema keskel u seal kus selle vanamehe ja majaga pilt on, aga see selleks.
Minu matk kestis 4 t2is p2eva oli t2is ootamatusi ja yllatusi ning praegu olen ma juba 2 p2eva puhanud, ent endiselt suht sant. Kandu ei ole, yks p6lv on paistes ja valus(lonkan nagu piraat u 3-4 p2eva juba), kael ja k2ed on t2iesti shistaks tehtud ja auguliseks soodud, pluss kymned kriimustused ja v2iksemad l6ikehaavad, p6lenud nina, yhe lyhikese matkaga k6vasti vattisaanud varustus jne. T2iskogemus!
Esimesest p2evast on k2e ja jala pildid ning 6htune laagripilt. See oli t6us kurule, ent eksisin veits kuna mu navigatsioonimootor on t2iesti puudulik nagu ikka ja pidin kulup6letatud j2rsakutest yles ronima. Kondorid tiirlemas pea kohal ja k2ed-jalad okkaid t2is, sest Sorata ymbruses on m2gedel tohutult palju yliokkalisi p66sastikke. Kui vajasin abi enim kuulsin j2rsku raginat ja leidsin eemalt p66sast yhe vanamemme, kes suure noaga hagu tegi ja minf aymara keeles 6ige kyla poole juhatas. Need p6lis-aymarad on ysna mystiline kamp kohati, sest paljud neist ei r22gigi peaaegu hispaania keelt ning peale selle on nad ysna h2belikud ja t6sised. On n2ha, et Sorata ymbruses on gringo kohalolu omajagu olnud, sest lastel on n6me komme v2lismaalastelt kommi lunida. Isegi yks isa pressis mult oma lastele kohalikku naturaalset shokolaadi v2lja. T2iesti rikutud k2itumine. Igaljuhul oma trekingutoidust v6ib kergesti ilma j22da kui j2rele anda.
Esimese p2eva l6pus oobisin Lakathyia kyla l2hedal, kust leidsin senisestest pakkumistest poole odavama giidi Mapiri trekiks. J2rgmisel p2eval alustasin t6usu Abra de Illampu kurule. Illampu on see nevado ehk lumine m2gi yhe pildi peal kauguses. N2gi kole ja tehniline v2lja, aga l2ksin mooda ja ohverdasin kurul oma laama feetuse. Seal on pilt ka mu toidumoonast. Apule ehk iidsele m2evaimule peaks alt kive vedama ohvriannina ja need kurul ritta seadma, nagu yhelt pildilt n2ha v6ib. Seej2rel laskusin Ancoma kylasse, kus t2iendasin toiduvarusid ja yletasin nende suurte kividega j6e, sest seljakotiga seal end balansis hoida on hull adrenaliin, teades, et sissekukkumine t2hendab varustuse koha pealt kindlat surma(muide ma ei hoia oma mobiiltelefoni millega pilte teen ja muusikat kuulan ja passi ka nii h2sti kui Kadri magamiskotti, sest seda saab ainult toostuslike masinatega kuivatada).
Sorata on sisuliselt siiski sierra, ent geograafiliselt kuulub koht Yungase linnade hulka. Yungase piirkond on t2iesti haige k6rg-vihmamets. Nii kutsutakse Boliivia piirkonda, kus k6rgm2estik Amazonase j6gigonnaga kohtub ja toimub v2ga kiire muundumine, mis sisaldab endas (kulda t2is) madalaid, ent v2ga j2rske jube paksu vegetatsiooniga kaetud m2gesid. Seal on oositi jahe nagu p2rism2estikus, ent vihma sajab nagu selvas ehk kohati kuni 3 tugevat paduvihma oop2evas, vegetatsioon on pidevalt l2bivettinud(mitte miski ei pea vett), rada on t2is muda ja j2rske t6use 1000a vanadel inkatreppidel, mille kivid on t2iesti ymaraks kulutatud ja m2rjad v6i muda ja samblaga kaetud tehes j2rsud laskumised kohutavalt ebameeldivaks, eriti veel raske kotiga. Kukkumised on peaaegu v2ltimatud.
Mina sattusin sinna vihmametsa iseendalegi ootamatult. Pidin saapad jalast riisuma ja endale kepid tegema(nyyd on haige p6lve p2rast ostetud), et kylmas kiirevoolulises ojas mitte tasakaalu kaotada. Praegu on vihmaperiood, mis t2hendab paljudel radadel selgeid yleujutusi. K2puli roomasin ka yle selle puusilla. Ai kus k6ikus! Ja sattusin ebameeldiva yllatusena k6igest peale 2,5 h laskumist Ancomast, mis on selge sierra t2ielikku padrikusse ja seda vastu ood. Moodusin mahaj2etud cannibal holocaust´i farmist, libisesin mudas ja niiskusin. Kaardil ehk LP rough guide´il(joonisel raamatus, mis pole navigeerimiseks m6eldud) oli m2rgitud paar potensiaalset inimasustust m6ne tunni kaugusel ning perspektiiv seal vegetatsioonis end sisse seada oli mulle ylimalt vastumeelne. Siis juhtus halvim, l2ks pimedaks ja paar rada l2ksid omavahel segamini ehk ma olin pooleldi eksinud pimedas selvas. Ent siiski mingil rajal. Ilma rajata pole midagi peale hakata kui sa seal elama hakata ei kavatse ja machetega uusi radu tegema, sest no offroad liikumine on t2iesti v6imatu. Need puud, p66sad ja alustaimestik on myyr! K6ige k6hedam hetk ja kulminatsioon oli siis kui ma olin just paljajalu p6lvestsaadik mingis kylmas ojas olnud, mis l2bi raja voolas ja sealt 50m ylespoole v2ikesele lagendikule(tegelikkuses mirador ehk iidne inka vaateplatvorm) j6udnud, kus ringivaadates n2gin ma eemal p66sas hirmus kollaseid helkivaid silmi, mis mind j6llitasid ja ei lahkunud. Tegin mingeid h22li, viskasin huupi yhe kivi, v6tsin noa l2hedale ja j2tkasin matka. Kollaseid silmi n2gin v6imasas LED valgusvihus vastuhelkimas ka u 15 min hiljem teist korda. Ilmselt olid samad kollased silmad ja k6ige t6en2olisemalt oli elukas mingi gato del monte ehk mets- v6i m2ekass. Midagi ilvese m66tu. Ja siis peale mitmetunnist pimedas ekslemist j6udsin ma vanade varemete juurde, kus (klassikaline!) n2gin tulukest. Selgus, et olin Minascapas ja valgust paistis yhe v2ga omamoodi vanamehe argentiinlase Eduardo majast. Koputasin uksele ja selgitasin, et olen teadmatu oma asukoha suhtes. Sain suure kylalislahkuse ja sooja supi osaliseks, sest mulle pakuti selles ilma korstnata(ent kyttekoldega) ja muldp6randaga keskaegseid tooriistu t2is kivihurtsikus oomaja. See oli ka parim, mis minuga yldse juhtuda oleks saanud, sest v2ljas hakkas sadama, minul kylm ja olin 13 h matkamisest juba puruv2sinud. Eduardoga saime h2sti sina peale, ta oli v2ga vastutulelik ja hoolitsev ning sain tulepaistel muldp6randal magada, ent rotid tegid kogu oo hirmsat myrglit ja ma pidin vahepeal oma kotti kontrollima, et nad jaole ei p22seks. Mida teeb yks argentiina kodanik ajast ja arust p6llukultiveerimis tooriistadega ihuyksinda mingis x punktis Boliivia selvas? Kysisin, et kas tal perekond on ja selgus, et on ja loomulikult argentiinas. Kuna tegu oli ka Minascapa ainsa elanikuga siis j2i mulle mulje, et ta on mingis hingelises eksiilis. J2rgmisel hommikul, n2idati mulle vanu inkade majade varemeid, millest on ka yks pilt. Selgus, et neid miradore, vanu templeid ja surnuaedu on seal piirkonnas omajagu. Tegu oli ka ikka vana inka kaubateega. Kinkisin Eduardole t2nut2heks peaaegu kogu oma toidu ja ta juhatas mu selvast v2lja. Teel n2gime paari selvap6ldu ja hulkgaliselt vanu inkaehitisi.
J6udsin j2rgmisse kylasse, kust liikusin mooda Kullateed edasi Wainapatani, mis oli 6 majapidamisest koosnev kyla j2rsul selva m2en6lval 3h karmi mooda inkarada k6ndimist l2himast poest ja autoteest(mitte tee meie m6istes). Selles isoleeritud paigas veetsin j2rgmise oo yhe boliivia perekonna juures, sest LP oli v2itnud kohas poe olevat, ent seal polnud isegi vett ega mingit juurdep22su poest r22kimata. Kuna mul toitu ei olnud ja omadega l2bi olin(kandu ei olnud enam eriti) siis s6in koos perekonnaga dshunglikartulit ehk yucat ja lahjat kanasuppi ja magasin mingis abihoones enda poolt lauajuppidest improviseeritud p6randal ja oosel sadas j2lle k6vasti vihma. Telgivetitamine on m6ttetu kui on alternatiiv ja kiire pealegi, sest vahetult enne Wainapata kylla j6udmist kohtasin yht kaasteelist, kes v2itis end minevat Chusisse(ka minu sihtpunkt) j2rgmisel hommikul ja tehes selle 4 h. Olin lubanud koos temaga minna ja pidin juba 5 paiku 2rkama, sest mees tahtis varavalges minna. Tegu oli u 60 + mehega, lihtsa puukepi ja seljakotiga. LP j2rgi pidi matk Chusisse kestma terve p2eva, ent tahtsin proovida, kas suudan kohalikuga sammu pidada. Tulemused olid katastroofilised. Peale 3 h yhist matka l2bi paksu muda, yle vihmaperioodi veerohkete j6gede, millede sillad olid ammu lagunenud(nii, et viskasime m2rgadele kividele liiva ja v6tsime pikad puulatid k2tte, et ojast tasakaalu ammutada) ja mooda rada, mis lisaks vettinud vegetatsioonile h6lmas endas ka dshunglitunneleid, teele langenud puid(kuhu ma kottipidi pea, et alati kinni j2in) ja meeletul hulgal j2rske t6use ja laskumisi olin ma sisuliselt muerto ehk t2iesti surnud. Mu p6lv oli juba eelmisel 6htul valutanud ja kannad andsid end koledasti tunda, vesi oli otsas(vanamees ei joonud selle aja jooksul tilkagi, v2ites, et p2ike ei paista, kuigi oli palav ja palju fyysilisi ponnistusi, mina j6in u 2 l ja ei urineerinud kordagi) ja v6hm v2ljas. Vana kaevur ei n2idanud mingeid v2simuse m2rke ega ka hingeldanud kordagi. Ja ta sisuliselt lippas yles ja alla, nii et ma pidin kohati sirgetel peaaegu jooksma, et teda j2lle k2tte saada. Ma olin selleks ajaks kiirustamise t6ttu u 7 korda kukkunud ja l2binud v2ga mitu vaimset ja fyysilist faasi ning u 1,5h enne kohalej6udmist j2in ma tast maha. Tempo oli nii m6rvarlik, et ma ei j6udnud absoluutselt midagi muud teha kui ainult kiirustamisele keskenduda. See oli v2hem v6i rohkem ette teada klassika, et kui ei ole just yliheas vormis siis sellisele tempole peab vastu ainult teatud aja. Ma arvan, et tal l2ks raja l2bimiseks l6puks u 4h ja 30-45 min. Mina j6udsin temast ikka peaaegu 2 h hiljem kohale, kuna otsustasin soogipeatuse teha ja raja l6pus ma lonkasin oma paremat jalga juba nagu vana piraat. See, et ta tilkagi ei joonud oli kyll mystiline, sest rada oli pikk ja raske ja ilm palav, ent ju nad on siis harjunud sajandite jooksul mitte dehydreeruma. Chusis me kohtusime uuesti, kus ta oma maja ees kokalehti kuivatas.
Yungase kullalinnad on omaette vaatamisv22rsus. Need samad vegetatsioonim2ed, mis on paksult kulda t2is(see on varsti Boliivia nr 1 export mineraal, praegu on tina veel esikohal), pooratakse vee, inimeste ja masinate yhisj6ududega sisuliselt pahupidi ja songitakse t2iesti l2bi. Yungase kullalinnad on Metsik L22s t2nap2eval ja k6rgdshunglis. Vaatepilt on t2esti masendav-inimesed elavad v2rvimata puujuppidest ja roostetanud plekktahvlitest kokkuklopsitud sarades/kuurides, j6ed nendes asundustes(kyladeks neid nimetada ei saa, sest klassikaline andide kyla t2hendab midagi) on t2iesti kontamineeritud ja j6e22rsed paksult prahti t2is, maastik sellest sonkimisest ylikole(kohati elatakse mingite kruusahunnikute otsas) ja nende kullakaevurite kultuuri juured on v2idetavalt prostitutsioonis, hasartm2ngurluses, suurte 6llekannude tyhjendamises ja machohismis. Sellele lisaks eksisteerivad veel aymara p6genikud, kes korjavad kullakaevandamisel leitavat(ent kullakaevureid mittehuvitavat) tina ja elavad plastikust asulates.
Irooniline oli see, et ma olin tulnud Soratast 4 p2evateekonda mooda rasket rada ja olin linnulennult kohale ikka veel ylil2hedal, ent ei saanud sinna tagasi muidu kui pidin maksama kokku u 170 bolivianot(v2ga palju raha Boliivia kohta ja kolm erinevat s6itu) ja s6itma 14 h(yks konkreetne s6it) la Pazi. See on nagu endale kirstu ostmine v6i haua kaevamine. Sest seda s6itu ei unusta ma niipea. Kuna seal Yungas on teed 22rmuslikud offroad v6istluste rajad, mida saab l2bida ainult korralike neljaveolistega siis on yks kivine j2rsk mudarada, mis l2heb l2bi k6ikide asulate.
Peale seda kui ma olin end yhes sellises kullakylas jahedas yunagj6es u 1,5h kasinud ja riideid pesnud(ma olen yldiselt enda suhtes v2ga range, mis puudutab seebi kasutamist looduses n2iteks, ent see j6gi kohtus 20 m allpool ylikontamineeritud kaevandusj6ega) ja ma v6isin tuld anda. Kohalikke absoluutselt ei huvita mida ja kus nad pesevad, ent tegelikult ei tohi isegi biolagunevat seepi vee l2hedale viia kui on v2himgi kahtlus, et keegi seda vett juua v6iks. Isegi hambapasta tuleb maha matta.
La Pazis voolab l2bi linna(maa alt peamiselt) j6gi, kuhu lastakse aastas t2ielik rekordkogustes uriini, fekaale,laipu, toostust22tmeid, toksiine jne. Puuduvad seadused, mis seda takistaks. Seal saastatud yungaj6gedes olla omajagu elavh6bedat, sest seda kasutatakse kaevandamisel.
Viimased pildid sillast ja tsemendikottidest on mu 4 p2eva oomaja ehk edasi enam ei saanud ja ma oobisin boliivia silaehitajate improviseeritud laagris, magades seal tsemendikottide vahel. Seltskonnal polnud viga. M6ned on kyll liialt machod, ent yldiselt m6istlikud mehed.
P2ris l6pus on pildid mu koloniaalstiilis Sorata(sin baño ehk 20 bol) odavast hosteli toast. See on Saksa p2ritolu kummiparunite kunagine h22rber ja nemad kasutasidki Mapiri rada(viimane upgrade 100 a tagasi) oma kaubateena. Siis veel yks leegitsev tsitrusviljaga flaier(Orange Club), gringohostelis ja minu kott Puno plazal Peruus.
Aga l6petuseks. Juba inkad varustasid oma impeeriumi t2nap2evase Boliivia alalt kaevandatud kullaga, hispaanlased olid loomulikult vaimustuses ja praeguseni ei ole p6him6tteliselt midagi muutunud.
Ma naasen t2na Soratasse, et uued retked jalge alla v6tta ja kirjutan n2dala kuni kahe p2rast uuesti kui tagasi La Pazis olen, sest mingitel tehnilistel p6hjustel(sissevalimine vms) on Soratas internet keskmiselt 6 korda kallim kui La Pazis. Kui tahta yle 4 h netti kasutada on odavam 3h edasi ja tagasi s6ita ja seda suures linnas teha. Ma muidugi nii ei tee, ent v6rreldes Peruuga on Boliivias v2he teid, netti, elektrit ja voolavat vett.