Circe y Sol

Isla del Soli kylastamine on kahtlemata yks k6ige (massi)turistlikumaid k2ike, mille ma siin ette v6tnud olen ja v2ga t6en2oliselt midagi sellist enam ei kordu. Kokku veetsin saarel kaks ood ja poolteist p2eva. K6ndisin Copacabanast Yampupata poolsaare tippu (ca 6 h), kust s6udsime paadimehega vahetustega soliidsetes lainetes ja p2ikeseloojangus (u 35 min) Isla del Soli l6unapoolsesse tippu. Kuna oli juba p2ris pime siis telkisin sealsamas. Yampupata jalutusk2ik on t2itsa tore. Teel on no eukalyptimetsad, mis on tegelikult istutatud mingi taasmetsastusprogrammi k2igus(puud seisavad nagu s6durid reas, kindlate m66detud vahedega) ja yks lyhike inkarada, millest ka paar pilti. Eukalyptimetsad l6hnavad teadagi v2rskelt.
J2rgmisel p2eval l2bisin saare suurima ja hotellidesse-kohvikutesse uppuva Yumani kyla, kust p2rinevb ka k6dunenud kassi pilt(boliivlased j22vad boliivlasteks-k6dunenud kass kohvikute vahel ja tiheda liiklusega jalgraja k6rval on ok). Mulle meeldib ka spontaanselt surma h6ngu oma s66rmeis tunda. Yumani oli jama ja liikusin l2bi kylade ja eeslis6nniku p6hja poole.
Isla del Sol on v2ga vahemereh6nguline. Titicaca safiirsinised vood, liivarannad, kaljud ja traditsioonilised kylakesed. See k6ik muidugi 3800 m k6rgusel. Minule isiklikult meenus iga kord kui ma saare ja j2rve peale m6tlessin n6ia Kirke saar Odysseuse eeposest. Eriti aitasid sellele kaasa peale muu vahemerelisuses need seakarjad, kes mooda liivarandu yles-alla saalisid ja voorisid. Odysseuse mehed, kes on Kirke pakutud juustu soonud ja veini joonud.
K2isin Titicacas ka ujumas. Vesi oli jahe nagu oodatud, ent olin valmistunud palju hullemaks. Ujuda sai vabalt(mune ei pussitatud) ja Eestis m2ngivad tihtipeale v2ikesed paljad lapsed mere22res u sama temperatuuriga vees. Titicaca on ka veel v6rdlemisi puhas j2rv. Suvel on siinsed ootemperatuurid ikka plussis ja kibedaid kylmasid, nagu talvel, ei ole. P2eval v6ib kyll tuuline olla, ent p2ike kytab korralikult. See v6imaldab p2evitada ja ujumas k2ia isegi Titicaca 22res.
Pilt minu kotist, j2rvest ja Cordillera Reali Illimani massiivist on teise p2eva laagripaik Challapampa kyla l2hedal.
Kolmandal p2eval kylastasin saare kuulsat p6hjaosa. Seal on hulk atraktsioone nagu Chincana varemed, Titi Kharka ehk puuma kalju ja Mesa Ceremonica(lauast on foto, kunagine inim- ja loomaohverduspaik, t2nane perepiknikupaik) jm. Saare p6hjaosal on aurat ja atmosf22ri. Palju r22gitakse p2ikesesaare suurest ja tugevast energiav2ljast. P2ike domineerib seal korralikult. N2iteks sadas k6ik 4 minu seal(2 Copacabanas ja 2 saarel) oldud ood k6vasti vihma, ent see lakkas alati punkt kell 8 hommikul ja p2ike tuli v2lja.
Peale p6hjaosa kylastamist kihutasin mooda "restaureeritud" vana inkateed(sellest ka pilt) saare l6unaossa tagasi, kus mustmiljon gringot sadama ja Yumani vahel vooris.

Pealuud ja kondid on lahe tolmune eksponaat Challapampa Museo de Oro`s. Isla de Solist natukene p6hjapool asuvad 8 m sygavusel j2rves inkaaegsed uppunud varemed. Museo de Oro peaks sealt leitud kullast artefakte omama, ent need pandi pihta mingi jageluse t6ttu naaberkylaga.

J2rgmised 3 pilti on trekist Copacabana ja Yampupata vahel ning ei ole saarest!