Veetsin 2sja 10 p2eva L6una-Boliivia k6rgplatool Boliivia esimesena loodud Sajama rahvuspargis, kus asuvad aukartust2ratavad vulkaanid. Sajamasse s6itsin l2bi Aucapata, kus olin sunnitud veetma oo. Tegemist on kahe strateegilise maantee ristumiskohas asuva asulaga, mis asubki sisuliselt keset maanteed. L6ik altiplano teest on 22ristatud majadega. P2evas kihutab elumajade vahetust l2hedusest mooda sadu s6idukeid: busse, rekkasid ja v2iksemaid s6idukeid. Kohalike elu keeb myrast ja vingugaasidest saastatud kiirteel.
P2rast paaritunnist s6itu j2rgmisel p2eval v2ljusin bussist Sajama kylla viival teeotsal ja j2rgnes 12 km jalutusk2ik parki. Seda 4200m k6rgusel asuvat paika kylastab aastas u 4500 turisti, kellest u 60 protsenti on v2lismaalased. Sellest olenemata naudib asula elektrivoolu vaid 6htuti, enamus majapidamistes puudub k2imla ja jooksev vesi. Mis puudutab kliimat siis tuleb kylaelanike ees myts maha v6tta, et nad sead vapralt vastu peavad, sest olgugi, et hetkel on sygav suvi, puhusid 6htuti kylmad tuuled, oositi ja hommikuti oli pakast, p2eval mollasid metsikud rahe- ja 2ikesetormid. Talv on t6eline tuntud tugevate tuulte aeg, millele lisandub regulaarne kuni -15 kraadine 6ine temperatuur. P2eval paistab armutu p2ike. Majad on savist ja soojustamata ning vahel tundub mulle, et peale v2heste luksusbusside ja -hotellide puudub kogu riigis igasugune ruumide kytmine.
Registreerisin oma kylask2igu pargivahtide kontoris ja kuulsin oodatud uudiseid selle kohta kui ohtlik ja keelatud ronimine praegusel perioodil on. Olin sellega arvestanud ja ei lehvitanud kirkaga. Suundusin poodi ja varustasin end, et l2bi geisrite oru vulkaan Parinacotale suunduda. K6ndisin l2bi vihmase oru ja mooda j6ge mille vesi iga l sammul soojenes geisrite poole. Kord kohal pystitasin telgi ja k2isin kitsas ojas ujumas. Kogemus oli kylma ja p6letav yhteaaegu. J6gi l2bis geisritest tulvil orgu, millede vesi teatud kohtades j6kke voolas. Mune ja kartuleid polnud paraku keetmiseks kaasas.
J2rgmine p2ev kulges yle m2eharjade Parinacota baaslaagrisse(4800m) k6ndimise t2he all. K6ht jamas veits ja ma s6in kogu p2eva jooksul v2ga v2he. Vulkaaniline maastik on vinge. Elutu, t2is tardunud magmamoodustisi ja musta tuhka, mis on midagi liiva ja mulla vahepealset. Laagris kaevasin igaks juhuks augu, et hommikul t6usuks ebavajalik kraam maha matta. P2ev oli 31. detsember. Vana-aasta 6htu ununes yhel hetkel t2ielikult. Olin m6tetes m2ega ja pyhendunud. Yhtegi rakettigi ei kuulnud. Magasin aastavahetuse maha. Seda ei olnud minu jaoks sel hetkel.
Kell 3 hommikul algas ryhkimine l2bi pilkase pimeduse, lumesaju ja paksu udu. Ebameeldiv hetk, kuna n2htavus puudus ja ma polnud t2pses suunas kindel, ent poolkogemata sattusin t2histatud rajale, mis paari tunni p2rast, tegeliku lumepiiri saabudes kadus. Ilm oli vastik, ent valguse saabudes muutus pilt selgemaks ja lumi armutult paksuks. Paranenud ilma j2tkus vaid loetud koidikutundideks ning lumes sumpamine leidis enamuses aset heledas udupilves. Tunnistan ausalt, et aastaa-ajast tingitud paksust lumest l2bimurdmine on nii vaimselt kui fyysiliselt r2ige. Kell 10 hommikul, peale 7-tunnist t6usu tukastasin lumes 10-ks minutiks kuna olin juba kurnatud. Seej2rel tuli ymber j22st takistuste(penitentide) minna. Natukene peale penitente l2ksid lumeolud nii halvaks, et j2tkasin neljak2pukil "yle" lume roomates. Pisut hiljem otsustasin kotist ja keppidest loobuda. Kuna tehnilise kerguse ja paksu lumevaiba t6ttu olid kirka ja kassid kasutud siis j2tkus meeleheitlik vingerdamine ilma lisaraskuseta. Ikka 10-15 m ylespoole ja minutine puhkus. Nii kymneid ja kymneid kordi. Aeg oli juba hiline ja m2gi paistis l6putu. Aga kuna ma olen isep2ine kinnisideedega egotsentrist siis ainus mis mind peale paanilise 6hu ahmimise huvitas oli v2hemalt enne pimedat tippu j6uda. See 6nnestus kell 16:30 peale 13,5 h t6usu. Ilma keppideta poleks ma seda t6en2oliselt suutnud. Olin kogu p2eva jooksul ainult yhe soogipausi teinud, mil ainult natukene shokolaadi s6in. Isu polnud ei syya ega end sellega v2gistada. Telefonil oli aku tyhi ja tipupilt puudub, aga vaated 200m sygavusele kraatrile olid muljetavaldavad. K6ndisin veidi mooda kraatriharja ja kella 5-st 7-ni laskusin baaslaagrisse. Tegin seda peamiselt istukil kuna astudes vajusin yle p6lve lumme, kaotasin tasakaalu, kukkusin kyllili jalg lumes j22tykkide vahel kinni ja oli vingerdamist, et lahti p22seda. Liuga l2ks nagu lepase reega. Kuna vesi oli otsas(lumesulavesi puudus) otsustasin alla orgu minna. L2ks pimedaks. otsistasin teed l6igata, kuid eksisin klassikalistes tingimustes: vihmas, udus ja pimeduses kuhugi mustale vulkaanilisele pinnale. K6ndisin kuni kella 10-ni, kuid alla ei j6udnud. Olin nii v2sinud, et telki pystitadesn vaiu k2es hoides pidin omajagu kontsentreeruma, et v2lja selgitada mida nendega teha tuleb. Oosel l2ksid mu jalad yhel hetkel korraga kolmest kohast krampi. 6udne! Hommikul marssisin yle beofedalese ehk omap2rase altiplano soo ja l2bi laamakarjade 27 km Sajama poole. Teel j2in metsiku 2ikesetormi k2tte. On kole tunne kui k6ikjal su ymber langevad maha v2lgud ja oled u 10 km raadiuses k6ige k6rgem objekt metallkepid k2es ja kirka seljas. Paljudel laamadel oli piisavalt mune, et pysti ringi tatsata, olgugi et m6ned ka lamasid. Samas oli kogu soo paksult erinevas seisus kameliidikorjuseid t2is. V2lk loovat muist maha, m6ned pistavad puumad p6ske ja on muidugi ka isendeid kes haigustesse koolevad. Yhel hetkel ytlesid mu n2rvid yles kui pea kohal j2lle tuhat detsibelli k2rgatas. Viskasin kepid ja koti kus kurat ning kykitasin eemal mingi aja kuni olukord rahunes.
Mul oli kogu p2eva jooksul parasjagu probleeme n2gemisega. Pilt l2ks tihti t2iesti fookusest v2lja ja ma pidin silmi hetkeks sulgema, et see selgineks. Kui mul poleks oma 6e yber alpinismiprille olnud siis oleksin lumepimedaks j22nud. Lumepimeduse t6en2osus on pilvise ilmaga isegi suurem. Piisab 15-ks minutiks kaitsmata silmadest ja pysiv silmakahjustus on olemas. Terav valu silmap6hjas j2rgmisel p2eval ja ohvrit tuleb talutada. T2ielik jubedus oli see, et ma ei suutnud klaustrofoobia ja 6hupuuduse t6ttu oma n2omaski alati ees hoida ja mu n2onahk p6les oi kui p6hjalikult l2bi. Nahk p6him6tteliselt kivistus ylej2rgmiseks p2evaks. Suud avada oli raske ja isegi huuled l2ksid l6puks vahetusse.
Tagasi Sajamas kohtasin prantsuse gruppi, kes tahtis oosel Parinacota baaslaagrisse s6ita ja t6usu yritada. Selgus, et keeld on suhteline ja pigem tungiv soovitus. Neil oli muidugi giid/kokk/autojuht abiks. Jutustasin neile oma 2sjasest kogemusest.
Oma kuuendal Sajama p2eval kylastasin kohalikku termaalveebasseini. See oli 100 protsenti looduslik ja asus 6ues, vaatega vulkaan Sajamale. Vesi oli vannisoe. P2ikese k2es hakkas vees poole tunniga isegi liialt palav. Ymber augu s6id laamad rohtu ja kohalikud pesid nii end kui oma pesu. 6nneks k2is vool vannist l2bi: maa-alt yles ja teisest otsast mooda oja alla. Pesu pesti siiski ojapoolses otsas, kust vesi kohe edasi voolas. Muda haises m6nusalt.
6htupoolikul tuli v2lja, et prantslased k2isid kusagil 6100m peal ja ei j6udnud tippi. V2itsid, et peaeesm2rk oli yle 6000m saada ja on rahul. Ma ei imesta, et nad alla andsid, sest need 240m mis neil puudu j2id olidki yhed k6ige raskemad t6usta ja selleks oleks tunde l2inud, et mooda 45 kraadist n6lva yle p6lve lumes yles roomata.
Samal 6htul sattusin pargivahtide kontorisse kaarti uurima ja kohtusin vananeva shveitsi hipiga, kes oli umbes sama segane kui mina. Nimelt oli ta otse bussi pealt vulkaan Sajamale jooksnud kogu oma kolaga ja 5000m peale j6udnud, ent otsustanud peale seda alla kylla tulla. Sellele j2rgnes uus katse, kus ta j6udis 5500m peale(Suunto altimeeter-kell abiks). Nyyd plaanis ta kolmandat yritust ja seda juba samal ool. Ilm oli mystiliselt selgeks ja tuuliseks muutunud ehk soodsaks t6usuilmaks. Kell oli u 5 6htul ja strateegia oli k6ndida kell 8 kylast 3h m2e baaslaagrisse 4800m peal, paar tundi magada ja ronima hakata. Mulle ideee imponeeris ja otsustasin kaasa minna. Enne seda k2isime yhe m2estikugiidi ema koogis, kus k2sitooga tegelev ja oma tagaaias kanepit kasvatav(mida ta oma s6brale myyvat) shveits peatus. Tegu oli ca 47-50 a mehega, kellel olid juba valgenevad 6lgadeni lokid ja v2ike kiilakas lapp pealael. S6ime giidi Victori ema tehtud juurviljasuppi ja hiljem truchat(kingfish ing k). Heinz laenutas veits varustust. Mina pakkisin oma koti. U tund aega enne minekut l2ks mul k6ht korrast 2ra. Hirmsad gaasid. P6hi oli t2itsa alt 2ra. Kui kala s6in siis k6hust justkui kees. Otsustasin siiski minna. Matk baaslaagrisse oli puhas piin. See oli t2iesti kurioosne kuidas peale p66sas k2imist v2hem kui 4 minutiga oli k6ht gaasidest nii tulvil, et ma pidin peaaegu plahvatama. Yhel hetkel laagri l2hedal otsustasin Heinzist maha j22da. Hiljem j6in laagris kyll head mate teed aga olukord l2ks ainult hullemaks. Kogu selle jamaga kaasnens selline vedelikukaotus, et ma t2iesti usun, et eba6nne korral on ekstreemsel juul v6imalik dehydratsiooni t6ttu teise ilma r2nnata. Kogu(23-4) oo k2is trall. Olin juba veendunud, et olen haige ja vajan antibiootikume, et oma koolerat ravida. Kell 4 kui Heinz yles t6usis olin fyysiliselt v6imetu ja oimetu. Keetsime teed, laenasin talle veits varustust ja j2in alla telki puhkama. Heinz kadus pimedusse.
Hommikul olukord enam-v2hem normaliseerus, kuid jalutusk2ik mustas ja 6nnetus meeleolus l2bi maailma k6rgeima metsa(p66sad kuni 5200m Sajama jalamil:tehniliselt mets) alla kylla oli jube vaevaline. Olin siiski korralikult n6rgestatud sest tsirkusest. Midagi niiv6rd intensiivset ja j6hkrat pole mu k6hus varem toimunud. Meeletu hulk vett ja gaase mis lyhikese aja jooksul v2ljusid. On mingi v6imalus, et mul on kontamineeritud vee tarbimisest giardiasis. Symtomid klapivad. Selle juhtumi puhul v6ivad esialgsed vaevused ka 2kitselt kaduda, ent putukas su sees v6ib maksani tungida ja siis on vist kuri karjas. Yritan igaks juhuks antibiootikumi kuuri l2bida.
Passisin kylas ja ootasin oma semi-hipimentorit, kel oli pealehakkamist yksinda Boliivia k6rgemaile m2ele tormata. Olin varemgi lootusi hellitanud ise sama teha, kuid m2gi tundus t2iuslikult koonilise Parinacota k6rval robustsem, keerulisem ja ohtlikum. Kell 4 6htul ta saabus. Kurvad uudised. Ta oli 6000m pealt tagasi poordunud, seal l6ppevat ta j2ljed. R22kis, et on ohtlikke kohti, kus tuleb mooda lumiseid kaljusid ronida. Heinz oli kell 11:30 otsustanud, et liiga hilja on j2tkata.
S6ime j2lle giidi ema koogis suppi ja mu kaaslane r22kis mulle kuidas ta suvel mingi grupiga Pakistani ronima s6idab ja sellest, et nad peavad 40 usd p2evas politseinikule maksma, kes nedega 24/7 igal pool kaasas j6lgub. Yldse oli Heinzi n2ol tegemist spirituaalsust otsiva maailmar2nduriga. Ilma naise ja lasteta. Minugi tulevik ehk :)
Mind hakkas Sajama teema hirmsasti piinama ja painama. Otsustasin s6na otseses m6ttes oma pioneeri j2lgedes k2ia. J2rgmisel hommikul mulle teed rajanud mees lahkus. Varustasin end taas ja loivasin k6vasti 6gides ja energiat s22stes baaslaagrisse. Sealt v6tsin maa-alt pinnale voolavat vett ja otsustasin mitte Heinzi viga teha ehk liiga hilja liiga madalalt alustada, vaid j2tkasin matka campo altosse(ca 5100m). See v6ttis u 3h aega. Leidsin kividest ringi telgi jaoks ja kindlustasin end harjal nagu rooma s6dur. Uni sellisel k6rgusel on enamasti h2iritud. Harjumusp2raselt kell 3 hommikul asusin l2bi kylma pimeduse mooda lumist m2eharja tundmatuse poole teele. Teejuhiks olid tuttava j2ljed. Astuda oli hea, sest kylmetas korralikult ja lumel oli k6va koorik. Peagi tuli kassid alla panna. Ysna kummaline tunne on sellises v66rap2rases keskkonnas yksinda pimedas m2ssata.
Yletasin m6ned j2rsemad n6lvad, kus tuli kirka julgestuseks v2lja v6tta ja veits toksida. J6udsin esmapilgul ysna koledale kitsale m2eharjale. Ebamugavustunne valdas hetkeks, ent kui nokitsema hakkasin selgus, et oht on siiski m6istlikkuse piires. Veits tuli turnida, aga kuna oli juba valge, lumi endiselt k6va ja kassid ja kirka abiks siis ei peljanud.
J2ljed l6ppesid kell 7 hommikul ehk olin 6000m peal. Yldse ei imesta, et ta tagasi l2ks. No edestasin eelk2ijat 4,5 tunniga. Siis l2ks asi koledaks ehk aastaajale omane paks lumi v6ttis v6imust. Toimus umbes sama, mis Parinacotal. R2ige roomamine. L6pp oli l6putu ja tippu ei tulnud. Tulid lumel6hed. Kord tuli kahe vahelt minna, kord ymber yhe. Nyyd oli mul juba k6vasti p2ikesekreemi n2os, ent tundsin kuidas tulikuumad uv kiires mu kudesid l2bistavad. See kiiritus k6rvetas fyysiliselt. K6ige koledam p2ikesepaiste. See polnud ainult kuumus, vaid midagi enamat. See penetreeris.
Meeleheitlik 6huahmimine. Kymneid kordi oimetult lumme langemine. J2lle yks suur soov ja oma v6imete piiril pingutamine. V6ttis kaua ja see oli nii pikk ning vaevaline, aga kell 12:30 olin kohal. See t2hendas seda, et 542m t6usin ma 5,5h. Heades oludes saab 200m tunniga vabalt t6ustud. Heinzki oleks kindlasti enne pimedat yles j6udnud, nii et oleks j2tkunud valgust laskumisekski, aga ta polnud ses suhtes kuigi ekstremista. Sellest hoolimata olen talle mu julgustamise eest t2nulik. Samuti n2itas ta yles hoolitsust kui mind haigushoog tabas. Sajama tippki on l6putu, sest see on lage, lai ja lame. Lume- ja j22kiht on seal u 120m paks. Maailma k6ige k6rgeimal toimunud jalkamatsh toimus selle vulkaani otsas. Yrituse korraldas Boliivia Alpinismiliit. Esimene katse l2ks halva ilma t6ttu nurja, aga teine 6nnestus. Palli taoti 20 min.
Janu oli kole ja h2ngima ma sinna ei j22nud. Laskusin campo altosse, kus mu telk endiselt pysti oli. Enne 4 olin kohal. Vahetult peale saabumist l2ks m2gi pahaendeliselt pilve ja algas eepiline 2ikesetorm koos tuule ja lumise rahega. Sain j2lle traumeeritud kui k6ik mu tavaar lume alla mattus, pea kohal myristas ja v2lgud s2hvisid. 6hk oli nii elektrine, et kui ma pysti t6usin siis hakkas juustes ja k6rvade vahel s2risema ja surisema. Fenomenaalne. Mulle tundus, et mingi elektrikurat kiusab mind. J2lle yks kogemus juures. Metallist asjad s6na otseses m6ttes s2risesid. kepid ja prillid jne. Oli heli ja seda oli k6ike v6is ihul tunda. Kogu ymbruskond mattus poole tunniga raheterasuurustesse lumehelvestesse. Seda oli vaaludena. Kohe kui asjad kokku sain oli mul ainult 2 eesm2rki: jooksuga termaalvetesse ja peale seda 6htusooki j2rama. Tormasin m2est alla termaalvanni. 2h sihikindlat motiveeritud kiirustamist sin descansar(ilma puhkamata-mu oma sisenali Camino del Oro matkast kui mu kohalik kaaslane 8h teekonna pooljoostes 4h l2bis ehk lihtsalt-sin descansar). Baños termales oli suur kergendus. Kolisin isegi giidi maami kooki ylej2rgmiseks ooks.
Ma ei ole kindel kas ma siiski veel kurnatuse t6elist t2hendust tunnen, aga suurt v2simust kyll. Olen valmis asuma isolatsiooniteele. On saabunud tund teritada Mapiri Machete ja minna l2bi tumeda metsa(Dark Forest aka Cast Me Your Spell, yeah) vastu oma oise selva foobiale. Kui libahundi v2ljan2gemisega oso andinoga ehk andide karuga kohtuma peaksin siis ryndan esimesena. Mul on haste!
Tagasivaade Desaguaderosse: maailma k6ige peldikumasse piiripunkti Peruu poolelt
Sead, koerad ja linnud prygi kallal maiustamas
Patacamayo
Auto all lebava tombu sees on imik
Kyla ja maantee symbioos
El Pueblo Sajama
Volcan Parinacota 6342m
Nevado Sajama 6542m
