Tegemist on esimese kuu syndmuste kokkuv6ttega. Elan suurel Segaduste Ajal ning tagasivaade on alati selgem kui ahvivaimustuses v6i kassiahastuses inimese esimesed muljed.
Esimese kolmandiku l6ppenud kuust veetsin Limas, kus ei suutnud harjuda ega kohaneda megametropoli vaenuliku kaosega. P6genesin Kesk-Andide v2hekylastatud kylakestesse, kus veetsin teise kolmandiku kuust. Kesk-Andide reis algas linnast nimega Tarma (3050m). Tarmas, m2rgates kui j6hkralt palju mind j6llitatakse, sain esimest korda aimu sellest, et olen sygaval maal. Valget inimest vaadatakse yldiselt nagu ilmutust v6i mingit imelooma. Ja tegelikult ei j6ua ma siiani 2ra imestada miks valged mestizodele ja ketshuatele nii plaju ette j22vad. Ent peale kell 5 hommikul Lima-bussi pealt tulles, kohalike noortega napsutamist, kohalike korravalvurite eskorti sooma ja hommikusooki t2naval, seadsin sammud kohalikule turule. Yritasin kurikuulsate ojos de coca(kokalehed) abiga j2rgmisesse kylla (Palcamayosse) matkata, ent v2simus, k6rgusehaigus, kuumus, raske kott ning mu enda kehv fyysiline vorm surusid mu kiiresti p6lvili. Kohalik kollektivo viis mu siiski peale m6nda kilomeetrit Kolgata teed Palcamayosse (3400m), mis on suvaline ja tyypiline pisike kylake suhteliselt soliidsel k6rgusel. Tegemist on 22rmiselt idyllilise maapiirkonnaga. Asukateks on peamiselt puruvaesed agraar-ketshuad, kes tootavad p2evad l2bi keskaegsel moel oma terassp6ldudel. Peale v2etiste ja putukat6rjevahendite(pritsiga seljaskantav paak) on nende meetodites ja tooriistades v2he t2nap2evast. Lehmadega v6i t2iesti k2sitsi kyndmine, k6plamine, sirbiga mullas kyyrutades k6rte l6ikamine, k2sitsi rohimine on tavalised ja igap2evased n2htused. Eksistentsiaalse t2htsusega on chacra ehk farm v6i p6ld. P2ev algab kell 6 chacral ja l6peb kell 6 chacral. Sama eepilised kui on Palcamayo ymber k6rguvad tipud oli minu peavalu, sest olin sisuliselt merepinnalt otse kolme ja poole tuhande peale s6itnud. Pea l6hkus kaks ja pool p2eva nagu rodeo pull. See oli 6udne! Kyla hostel oli lukus ning vastutav isik kusagil kaugel omi asju ajamas. Ma olin nii l2bi ja peavalus, et ei muretsenud mitte millegi p2rast ja vedelesin hosteli ees m2gedep2ikeses kui mind k6netas yks vanem h2rrasmees, kes oma naisega kylas populaarset “Claro” (yks kahest peruu moblaoperaatorist) mobiiltelefoni poodi peab. P2rast tutvusesobitamist ja teejoomist l2ksime nende juurde l6unale ning kuna hostelimeest ka helistades k2tte ei saanud siis telkisin nende hoovis. Tegemist on v2ga lihtsa, sydamliku ja siira vanapaariga, keda kylastasin oma Palcamayo p2evade jooksul tihti. J2rgmise p2eva 6htul tegi yks alkoholi j2rele haisev ent siiski adekvaatne mees hosteli lahti ning kolisin sisse. J2rgneval n2dalal tegelesin omajagu matkamisega. Kylastasin l2hemaid tippe ja kohaliku t2htsusega ent jalustrabvaid inkavaremeid. T2iesti uskumatu millised kadunud linnad ja kui k6rgel (ca 3700-3800), p6nevad mystilised hauanishid terassp6ldude kohal m2ekylgedes koos inimluudega(hunnikutes pealuid, s22reluid ja selgroogusid), lugematud looduslikud koopad m2ekylgedes ja vanad kaevandused. See toimus t2pselt nii nagu ma oma vaimusilmas olin ette kujutanud ehk nagu arvutim2ngus Gothic – v6tad suuna ja avastad. Koopad, m2ed, hauad, kylad, kaevandused, kollid :) Oled yksi, ahmid 6hku, ronid ja avastad – vaimsele ja fyysilisele tervisele v2ga kasulik. Istud kusagil 4 km k6rgusel m2etipus muistsetes varemetes ja m6tled elu yle j2rele. Neil p2evil kylastasin kyla oma ketshua-diskot, kus talupojad end vahest t2is j6id. Vaesema seltskonna jooming Peruus n2eb v2lja nii, et kamp mehi sesiab 6llekasti ymber ja 6llepudel k2ib koos plastiktopsiga ringi. Minule serveeriti pudelit2is kuuma vedelikku, mis koosnes keevast veest, rummist ja mahlast. Kuumus oli boonus ja maitsel ei olnud viga, ent muist alkoholi auras kyll 2ra. Mu peamiseks ninaesiseks olid ketshua-friikartulid absoluutselt igal 6htul hunnikute viisi. 6ppisin hindama ka peruu aniisilikoori (magus 30 kraadine kleepekas, v2ga hea aniisiteega). 6ppisin tundma ka gringoks (tuleb inglise keelest ameeriklaste ja mehhiklaste kunagise konflikti t6ttu ja peaks t2histama inglisekeelsete riikide asukaid: green go!) olemise valusid ja v6lusid. Valusid on kordades rohkem. Gringoks olemine t2hendab sisuliselt ainult yhte: sind m2rgatakse ja kuidas veel! Kohati on selline tunne, et n2iteks mingil kohalikul kylafiestal, kus sind ei teata, ent m2rgatakse tahaks paar salvet2it automaadipadruneid rahva sekka tyhjendada, et nad vait j22ks ning et see lakkaks ja l6peks. Yldiselt j22b gringo v2hem v6i rohkem k6igile ette, kellele v2hem ja kellele rohkem. Lapsed kas p6genevad sind n2hes v6i jooksevad j2rgi, vaimuvaesed lihttoolised m6nitavad ja nokivad iga kord kui kuuldekauguses oled, t2naval r2usatakse seltskondadest: Gringo! Gringo! Gringo! Poordumine on samuti gringo. Vahtimisel pole otsa ega 22rt. Tylitamisel samuti mitte. See on kohati 22rmiselt v2sitav ja 2rritav ning on mu korduvalt baari n2rve rahustama saatnud. Heledad silmad ajavad siin inimesed t2iesti poordesse. Paari tooni v6rra heledam nahk ja juuksed ning veidi erinevad r6ivad ja pikkus valavad k6vasti oli tulle. See l2heb kohati t2iesti absurdselt kaugele ja on jube raske m6ista miks. Aga gringoks j22d sa siin surmani ning oled k6igile k6ige objektiks.
Palcamayos veetsin 6htuti aega kohalikus poes mis myyb dvd`sid. Vaatasime lastega multikaid ja Peruus v2ga populaarseid folkloori-musavideosid. Ketshua lapsed m2gedes n2evad v2lja nagu r2pased takukoonlad, nukitsamehed, tombud/pambud v6i mingid tuustid. Nii naljakas aga ei ole t6ik, et kui minul oma mikrofliisidele ja jopele vaatamata kylm oli siis neil oli kohati seljas vaid yks auguline kampsun v6i puuvillane pikkade k2istega pullover.
Palcamayo l2hedal asub San Pedro de Cajas, mis on veidi yle 4000m ning yle Peruu tuntud kudumiskyla. Nende leivanumber on seinavaibad, ent leidub k6ike ja sisuliselt pooltasuta. Seal k2isin ka matkaretkel ning n2gin u 4400m peal vicuñasid – v2ga graatsilised loomad. Vicuña vill maksab u 280 usd 450 g kohta, on parim naturaalne vill(seest oones v2ga ohuke kiud) terves maailmas. Vicuña villast kampsun maksab ca 1000 usd ja mantel ca 2000 usd. Roogatul hinnal p6hjus: esiteks annavad vicuñjad v2ga v2he villa, teiseks olid nad paarkymmend aastat tagasi v2ljasuremas ja valitsus lubab pygada ainult ca 2000 vicuñat aastas, kolmandaks ei kannata nad kodustamist (ei sigi vangistuses vms). Vicuña on esindatud ka Peruu vapil. P6him6tteliselt on need loomad metsikud. Ma ei tea kellele nad kuuluvad v6i kuidas neid pyytakse pygamiseks, ent uurin v2lja. Suurt muljet avaldas mulle argip2eva v6imalikkus hirmsatel k6rgustel. N2iteks korra kui olin v6idukalt vallutanud Palcamayo kohal k6rguva tipu ja laskumist alustasin, tuli mulle vastu noor karjus koos kymnete lammastega ja kadus mitte yle kuru, vaid yle tipu m2e teisele kyljele. V6i karjuste perekonnad, kes elavad mingitel poolkurudel kivist hyttides m2taskatustega ja muldp6randatega ilma jooksva vee ja ilmselt ka elektrita ja sanitatsioonita. Sellised kylad n2evad v2lja umbes nagu see oleks v6inud olla esimeste tsivilisatsioonide algusaegadel. Miks on k6rgel kohutav elada? Sest 6hku napib k6vasti lambaste j2rel jooksmiseks, oositi on ikka p2ris kylm ja kytet pole kusagil, ilm on v2ga muutlik, jahe ja tuuline.
Palcamayos elab friigist keskealine saksa naisvaimulik Birgit (See, et igal pool maailmas on alati mingi sakslane, on reegel: Limas kohtasin sakslasi, Palcamayos oli Birgit ja siin Huanucos tean kahte saksa vabatahtlikku) juba viiendat aastat ning teeb tood katoliku kiriku heaks. Pohiliselt tolgib saksa keelest hispaania keeled ja vastupidi. Saksa linnaksestel ja peruu kylaksestel on mingid pisikesed partnerlused l2bi katoliku kiriku. Birgiti k2est uurisin toov6imaluste kohta ja n2kkas. Tal on tuttavaid ja sidemeid maailma parima kliima ja kurjemate verdimevate k2rbestega linnas nimega Huanuco. Tahtsin m6neks ajaks paikseks j22da, Huanuco laste- ja turvakodus tootada, vihmaperioodil jalust 2ra kolida, soojemat kliimat ja v2iksemaid ylalpidamiskulusid enda jaoks. Asusin teele p6hjapoole yle k6rgplatoode ja l2bi kaevanduslinnade madalamale(Huanuco on u 1800m) ja l2hemale selvale (Tingo Maria – linn madalal selvas on Huanucost 120 km). Teel Huanucosse k2isin Junin`is, mis yks on ysna uskumatu koht. Linn asub keset altiplanot yle 4000 m k6rgusel hiiglaslikul tasasel platool suure maantee 22res, on kole kylm ja kytmata. Junini l2hedal on Lago Junin, ehk teist nii suurt j2rve nii k6rgel ei ole. Kolossaalne j2rv altiplanol, mille 22res peaks pidevalt passima u miljon lindu k.a flamingod. J2rv oli ysna soiste kallastega, maastik nagu metsikus l22nes(kuivanud rohumaad). Yksikud majad ja karjased laamade ja lammastega. Kohtasin ketshua perekonda koos karjaga. Lapsed n2gid v2lja nagu kaapekakud, naine itsitas ja mees s6i kahe suupoolega lehmanahast koti seest kokalehti, nii et pool n2gu oli roheline ja rohekat tati pritsis. Vaatamata k6rgusele oli ta v2ga energiline, karjus lammastele pidevalt midagi ja jooksis koera kombel ymber karja edasi ja tagasi. Vaadake flickr`ist pilte kui soovite neid kohti n2ha. K2isin ka Kivide Metsas ehk Bosque de Piedra`s. Suht hull koht, varjus n2eb koht v2lja nagu mingi orkide kaljune kodu ja seal esineb looduslikke ronimisseinu ehk kalju on tihedalt auguline nagu shveitsi juust – t2iesti ideaalne kaljuronimiseks. Sealkandis p2rastl6unal mooda maanteed jalutades korjas politsei mu peale, sest nende jaoks on yksinda reisiv gringo v2ga veider ja eriti sellises kohas yksi jalutav. Lima narkomehel oli 6igus kui ta ytles, et: “In Peru police don`t fuck with the turistas!”, sest ma sain kyydi suurele maanteele. Mis mind selle seiga juures h2mmastas oli see kuidas juhi k6rvalistmel istuv naine (mittepolitseinik) mingi hunniku Tupperware tyypi suuri plastkarpe lihtsalt aknast v2lja heitis. Peruus esiteks ei ole linnades prygikaste(keskv2ljakutel on paar tykki tavaliselt), k6ik tee22rsed on paksult prygi t2is ja yksk6ik mis prygi yksk6ik kuhu viskamine ei ole tabu. J6ed on ka prygised. Selle naisega kohtusin muide eelmisel n2dalal juhuslikult baaris ja j6in ta s6brannadega (Huanuco yhe keskkooli keskealine ja vallaline naiskollektiiv) head peruu alkoholi. Aga Junin on minu jaoks: “Linn kus ma p6him6tteliselt lahti ei riietu.” Kui siis ainult v2ga konkreetselt j2rglaste saamise eesm2rgil natukene vms, aga yldiselt on soojem riietega magada. Juninis k2isin yhe San Pedro de Cajasest tuttava kooli6petajanna ja tema Junini nooremate naiskolleegidega baaris, mis ekstra meie jaoks avati. Tantsisime p2ris k6vasti ja t6esti l6bus oli, ent tydrukud olid l6puks t2iesti katki: yhel kadus silman2gemine, teisel oli paha jne. Minu nende aniisilikooriga jootmise t6ttu tuli yksteist hiljem koju talutada. Oise Junini t2navad olid p2ris oudukad, vaikne pimedus ja kylm, kummituslik ja ringiluusivad koerad v2ga syngetel t2navatel. Yldse, mis puudutab koeri siis olen ma juba t2iesti armutu ja vihane. Esiteks on Peruus mustmiljon hulkuvat koera ja teiseks on nad t2iesti ettearvamatud. M6ned p2evad tagasi k6ndisime yhe lastekodu tydrukuga mooda 22relinnat2navat kui kolm suurt koera korraga nagu v2lk selgest taevast meid agressiivselt haukuma tulid. Ysna ebameeldiv tunne kui nad su jalge ees l6ugavad. Yks neist sai mu k2est rusikasuuruse kiviga vastu 6lga nii, et niutsus ja ma ei kahetse midagi. See on ainult yks lugematutest seikadest, mis minuga juhtunud on. Marutaudi ei taha kyll v6i l2bihammustatud s22remarju. Olen seisukohal, et need krantsid tuleks K6IK nagu yks mees magama panna. Nad on alatoidetud, kasutud, ohtlikud ja haletsusv22rsed ja neil oleks koerte taevas parem. Yldiselt kui peruu koer n2eb, et teed kummardamisliigutuse siis annab ta oma jalgadele valu, sest te teab, et j2rgmisel hetkel v6ib ta kiviga vastu koonu saada.
Peale Junini kylastasin Cerro de Pasco’t, mis on kole peldik 4300m k6rgusel, t2iesti m6ttetu ja hale linn ning selle eksistentsi eesm2rk on kaevandamine. T2ielik edge of existence.
Ma ei jaksa t2na enam rohkem kirjutada, ent minu praeguse situatsiooni lyhikirjeldus on selline:
Elan ja tootan Huanuco 22relinnas lastekodus, kus elab u 62 last vanuses 6 – 17. Poisse on k6vasti rohkem kui tydrukuid. K2in koos lastega nende huanuco keskkoolis tunde kuulamas, 6petan kuuele ryhmale lastekodulastele inglise keele algtaset ja eriti andekatele annan eratunde, 2rkan kella 6 ja 7 vahel hommikul ja kui ma lastega koolis ei ole siis p2eval k2ib k6va too kirkadega meie lastekodu v2ikestel p6llulappidel. Kirkaga olen suht v6lur juba mulda siirdama. Tantsin ka ja m2ngin v6rkpalli. U 3 p2eval n2dalas k2in s6pradega v2ljas v6i kasv6i yksinda linnas baaris, sest suitsu ja tolmu sees, p2ikese k2es kirkaga mulda kaevata ja kive tassida on raske ja mulle v2ga meeldivad igasugu sour kokteilid, mida siin on palju ja taskukohaste hindadega. Huanucos on v2ikesed tapjak2rbsed. Imevad kohutaval kombel verd ja see h2vitustoo paraneb hirmus kaua u 2 n2dalat. Ja neid on palju. Olen ka korduvalt missadel k2inud, ent religion k2ib mulle n2rvidele, missad on tyytud ja mingite avemariade p6lvili pool tundi korrutamine on debiilne. Muidu olen kuni praeguseni edukas.
Esimese kolmandiku l6ppenud kuust veetsin Limas, kus ei suutnud harjuda ega kohaneda megametropoli vaenuliku kaosega. P6genesin Kesk-Andide v2hekylastatud kylakestesse, kus veetsin teise kolmandiku kuust. Kesk-Andide reis algas linnast nimega Tarma (3050m). Tarmas, m2rgates kui j6hkralt palju mind j6llitatakse, sain esimest korda aimu sellest, et olen sygaval maal. Valget inimest vaadatakse yldiselt nagu ilmutust v6i mingit imelooma. Ja tegelikult ei j6ua ma siiani 2ra imestada miks valged mestizodele ja ketshuatele nii plaju ette j22vad. Ent peale kell 5 hommikul Lima-bussi pealt tulles, kohalike noortega napsutamist, kohalike korravalvurite eskorti sooma ja hommikusooki t2naval, seadsin sammud kohalikule turule. Yritasin kurikuulsate ojos de coca(kokalehed) abiga j2rgmisesse kylla (Palcamayosse) matkata, ent v2simus, k6rgusehaigus, kuumus, raske kott ning mu enda kehv fyysiline vorm surusid mu kiiresti p6lvili. Kohalik kollektivo viis mu siiski peale m6nda kilomeetrit Kolgata teed Palcamayosse (3400m), mis on suvaline ja tyypiline pisike kylake suhteliselt soliidsel k6rgusel. Tegemist on 22rmiselt idyllilise maapiirkonnaga. Asukateks on peamiselt puruvaesed agraar-ketshuad, kes tootavad p2evad l2bi keskaegsel moel oma terassp6ldudel. Peale v2etiste ja putukat6rjevahendite(pritsiga seljaskantav paak) on nende meetodites ja tooriistades v2he t2nap2evast. Lehmadega v6i t2iesti k2sitsi kyndmine, k6plamine, sirbiga mullas kyyrutades k6rte l6ikamine, k2sitsi rohimine on tavalised ja igap2evased n2htused. Eksistentsiaalse t2htsusega on chacra ehk farm v6i p6ld. P2ev algab kell 6 chacral ja l6peb kell 6 chacral. Sama eepilised kui on Palcamayo ymber k6rguvad tipud oli minu peavalu, sest olin sisuliselt merepinnalt otse kolme ja poole tuhande peale s6itnud. Pea l6hkus kaks ja pool p2eva nagu rodeo pull. See oli 6udne! Kyla hostel oli lukus ning vastutav isik kusagil kaugel omi asju ajamas. Ma olin nii l2bi ja peavalus, et ei muretsenud mitte millegi p2rast ja vedelesin hosteli ees m2gedep2ikeses kui mind k6netas yks vanem h2rrasmees, kes oma naisega kylas populaarset “Claro” (yks kahest peruu moblaoperaatorist) mobiiltelefoni poodi peab. P2rast tutvusesobitamist ja teejoomist l2ksime nende juurde l6unale ning kuna hostelimeest ka helistades k2tte ei saanud siis telkisin nende hoovis. Tegemist on v2ga lihtsa, sydamliku ja siira vanapaariga, keda kylastasin oma Palcamayo p2evade jooksul tihti. J2rgmise p2eva 6htul tegi yks alkoholi j2rele haisev ent siiski adekvaatne mees hosteli lahti ning kolisin sisse. J2rgneval n2dalal tegelesin omajagu matkamisega. Kylastasin l2hemaid tippe ja kohaliku t2htsusega ent jalustrabvaid inkavaremeid. T2iesti uskumatu millised kadunud linnad ja kui k6rgel (ca 3700-3800), p6nevad mystilised hauanishid terassp6ldude kohal m2ekylgedes koos inimluudega(hunnikutes pealuid, s22reluid ja selgroogusid), lugematud looduslikud koopad m2ekylgedes ja vanad kaevandused. See toimus t2pselt nii nagu ma oma vaimusilmas olin ette kujutanud ehk nagu arvutim2ngus Gothic – v6tad suuna ja avastad. Koopad, m2ed, hauad, kylad, kaevandused, kollid :) Oled yksi, ahmid 6hku, ronid ja avastad – vaimsele ja fyysilisele tervisele v2ga kasulik. Istud kusagil 4 km k6rgusel m2etipus muistsetes varemetes ja m6tled elu yle j2rele. Neil p2evil kylastasin kyla oma ketshua-diskot, kus talupojad end vahest t2is j6id. Vaesema seltskonna jooming Peruus n2eb v2lja nii, et kamp mehi sesiab 6llekasti ymber ja 6llepudel k2ib koos plastiktopsiga ringi. Minule serveeriti pudelit2is kuuma vedelikku, mis koosnes keevast veest, rummist ja mahlast. Kuumus oli boonus ja maitsel ei olnud viga, ent muist alkoholi auras kyll 2ra. Mu peamiseks ninaesiseks olid ketshua-friikartulid absoluutselt igal 6htul hunnikute viisi. 6ppisin hindama ka peruu aniisilikoori (magus 30 kraadine kleepekas, v2ga hea aniisiteega). 6ppisin tundma ka gringoks (tuleb inglise keelest ameeriklaste ja mehhiklaste kunagise konflikti t6ttu ja peaks t2histama inglisekeelsete riikide asukaid: green go!) olemise valusid ja v6lusid. Valusid on kordades rohkem. Gringoks olemine t2hendab sisuliselt ainult yhte: sind m2rgatakse ja kuidas veel! Kohati on selline tunne, et n2iteks mingil kohalikul kylafiestal, kus sind ei teata, ent m2rgatakse tahaks paar salvet2it automaadipadruneid rahva sekka tyhjendada, et nad vait j22ks ning et see lakkaks ja l6peks. Yldiselt j22b gringo v2hem v6i rohkem k6igile ette, kellele v2hem ja kellele rohkem. Lapsed kas p6genevad sind n2hes v6i jooksevad j2rgi, vaimuvaesed lihttoolised m6nitavad ja nokivad iga kord kui kuuldekauguses oled, t2naval r2usatakse seltskondadest: Gringo! Gringo! Gringo! Poordumine on samuti gringo. Vahtimisel pole otsa ega 22rt. Tylitamisel samuti mitte. See on kohati 22rmiselt v2sitav ja 2rritav ning on mu korduvalt baari n2rve rahustama saatnud. Heledad silmad ajavad siin inimesed t2iesti poordesse. Paari tooni v6rra heledam nahk ja juuksed ning veidi erinevad r6ivad ja pikkus valavad k6vasti oli tulle. See l2heb kohati t2iesti absurdselt kaugele ja on jube raske m6ista miks. Aga gringoks j22d sa siin surmani ning oled k6igile k6ige objektiks.
Palcamayos veetsin 6htuti aega kohalikus poes mis myyb dvd`sid. Vaatasime lastega multikaid ja Peruus v2ga populaarseid folkloori-musavideosid. Ketshua lapsed m2gedes n2evad v2lja nagu r2pased takukoonlad, nukitsamehed, tombud/pambud v6i mingid tuustid. Nii naljakas aga ei ole t6ik, et kui minul oma mikrofliisidele ja jopele vaatamata kylm oli siis neil oli kohati seljas vaid yks auguline kampsun v6i puuvillane pikkade k2istega pullover.
Palcamayo l2hedal asub San Pedro de Cajas, mis on veidi yle 4000m ning yle Peruu tuntud kudumiskyla. Nende leivanumber on seinavaibad, ent leidub k6ike ja sisuliselt pooltasuta. Seal k2isin ka matkaretkel ning n2gin u 4400m peal vicuñasid – v2ga graatsilised loomad. Vicuña vill maksab u 280 usd 450 g kohta, on parim naturaalne vill(seest oones v2ga ohuke kiud) terves maailmas. Vicuña villast kampsun maksab ca 1000 usd ja mantel ca 2000 usd. Roogatul hinnal p6hjus: esiteks annavad vicuñjad v2ga v2he villa, teiseks olid nad paarkymmend aastat tagasi v2ljasuremas ja valitsus lubab pygada ainult ca 2000 vicuñat aastas, kolmandaks ei kannata nad kodustamist (ei sigi vangistuses vms). Vicuña on esindatud ka Peruu vapil. P6him6tteliselt on need loomad metsikud. Ma ei tea kellele nad kuuluvad v6i kuidas neid pyytakse pygamiseks, ent uurin v2lja. Suurt muljet avaldas mulle argip2eva v6imalikkus hirmsatel k6rgustel. N2iteks korra kui olin v6idukalt vallutanud Palcamayo kohal k6rguva tipu ja laskumist alustasin, tuli mulle vastu noor karjus koos kymnete lammastega ja kadus mitte yle kuru, vaid yle tipu m2e teisele kyljele. V6i karjuste perekonnad, kes elavad mingitel poolkurudel kivist hyttides m2taskatustega ja muldp6randatega ilma jooksva vee ja ilmselt ka elektrita ja sanitatsioonita. Sellised kylad n2evad v2lja umbes nagu see oleks v6inud olla esimeste tsivilisatsioonide algusaegadel. Miks on k6rgel kohutav elada? Sest 6hku napib k6vasti lambaste j2rel jooksmiseks, oositi on ikka p2ris kylm ja kytet pole kusagil, ilm on v2ga muutlik, jahe ja tuuline.
Palcamayos elab friigist keskealine saksa naisvaimulik Birgit (See, et igal pool maailmas on alati mingi sakslane, on reegel: Limas kohtasin sakslasi, Palcamayos oli Birgit ja siin Huanucos tean kahte saksa vabatahtlikku) juba viiendat aastat ning teeb tood katoliku kiriku heaks. Pohiliselt tolgib saksa keelest hispaania keeled ja vastupidi. Saksa linnaksestel ja peruu kylaksestel on mingid pisikesed partnerlused l2bi katoliku kiriku. Birgiti k2est uurisin toov6imaluste kohta ja n2kkas. Tal on tuttavaid ja sidemeid maailma parima kliima ja kurjemate verdimevate k2rbestega linnas nimega Huanuco. Tahtsin m6neks ajaks paikseks j22da, Huanuco laste- ja turvakodus tootada, vihmaperioodil jalust 2ra kolida, soojemat kliimat ja v2iksemaid ylalpidamiskulusid enda jaoks. Asusin teele p6hjapoole yle k6rgplatoode ja l2bi kaevanduslinnade madalamale(Huanuco on u 1800m) ja l2hemale selvale (Tingo Maria – linn madalal selvas on Huanucost 120 km). Teel Huanucosse k2isin Junin`is, mis yks on ysna uskumatu koht. Linn asub keset altiplanot yle 4000 m k6rgusel hiiglaslikul tasasel platool suure maantee 22res, on kole kylm ja kytmata. Junini l2hedal on Lago Junin, ehk teist nii suurt j2rve nii k6rgel ei ole. Kolossaalne j2rv altiplanol, mille 22res peaks pidevalt passima u miljon lindu k.a flamingod. J2rv oli ysna soiste kallastega, maastik nagu metsikus l22nes(kuivanud rohumaad). Yksikud majad ja karjased laamade ja lammastega. Kohtasin ketshua perekonda koos karjaga. Lapsed n2gid v2lja nagu kaapekakud, naine itsitas ja mees s6i kahe suupoolega lehmanahast koti seest kokalehti, nii et pool n2gu oli roheline ja rohekat tati pritsis. Vaatamata k6rgusele oli ta v2ga energiline, karjus lammastele pidevalt midagi ja jooksis koera kombel ymber karja edasi ja tagasi. Vaadake flickr`ist pilte kui soovite neid kohti n2ha. K2isin ka Kivide Metsas ehk Bosque de Piedra`s. Suht hull koht, varjus n2eb koht v2lja nagu mingi orkide kaljune kodu ja seal esineb looduslikke ronimisseinu ehk kalju on tihedalt auguline nagu shveitsi juust – t2iesti ideaalne kaljuronimiseks. Sealkandis p2rastl6unal mooda maanteed jalutades korjas politsei mu peale, sest nende jaoks on yksinda reisiv gringo v2ga veider ja eriti sellises kohas yksi jalutav. Lima narkomehel oli 6igus kui ta ytles, et: “In Peru police don`t fuck with the turistas!”, sest ma sain kyydi suurele maanteele. Mis mind selle seiga juures h2mmastas oli see kuidas juhi k6rvalistmel istuv naine (mittepolitseinik) mingi hunniku Tupperware tyypi suuri plastkarpe lihtsalt aknast v2lja heitis. Peruus esiteks ei ole linnades prygikaste(keskv2ljakutel on paar tykki tavaliselt), k6ik tee22rsed on paksult prygi t2is ja yksk6ik mis prygi yksk6ik kuhu viskamine ei ole tabu. J6ed on ka prygised. Selle naisega kohtusin muide eelmisel n2dalal juhuslikult baaris ja j6in ta s6brannadega (Huanuco yhe keskkooli keskealine ja vallaline naiskollektiiv) head peruu alkoholi. Aga Junin on minu jaoks: “Linn kus ma p6him6tteliselt lahti ei riietu.” Kui siis ainult v2ga konkreetselt j2rglaste saamise eesm2rgil natukene vms, aga yldiselt on soojem riietega magada. Juninis k2isin yhe San Pedro de Cajasest tuttava kooli6petajanna ja tema Junini nooremate naiskolleegidega baaris, mis ekstra meie jaoks avati. Tantsisime p2ris k6vasti ja t6esti l6bus oli, ent tydrukud olid l6puks t2iesti katki: yhel kadus silman2gemine, teisel oli paha jne. Minu nende aniisilikooriga jootmise t6ttu tuli yksteist hiljem koju talutada. Oise Junini t2navad olid p2ris oudukad, vaikne pimedus ja kylm, kummituslik ja ringiluusivad koerad v2ga syngetel t2navatel. Yldse, mis puudutab koeri siis olen ma juba t2iesti armutu ja vihane. Esiteks on Peruus mustmiljon hulkuvat koera ja teiseks on nad t2iesti ettearvamatud. M6ned p2evad tagasi k6ndisime yhe lastekodu tydrukuga mooda 22relinnat2navat kui kolm suurt koera korraga nagu v2lk selgest taevast meid agressiivselt haukuma tulid. Ysna ebameeldiv tunne kui nad su jalge ees l6ugavad. Yks neist sai mu k2est rusikasuuruse kiviga vastu 6lga nii, et niutsus ja ma ei kahetse midagi. See on ainult yks lugematutest seikadest, mis minuga juhtunud on. Marutaudi ei taha kyll v6i l2bihammustatud s22remarju. Olen seisukohal, et need krantsid tuleks K6IK nagu yks mees magama panna. Nad on alatoidetud, kasutud, ohtlikud ja haletsusv22rsed ja neil oleks koerte taevas parem. Yldiselt kui peruu koer n2eb, et teed kummardamisliigutuse siis annab ta oma jalgadele valu, sest te teab, et j2rgmisel hetkel v6ib ta kiviga vastu koonu saada.
Peale Junini kylastasin Cerro de Pasco’t, mis on kole peldik 4300m k6rgusel, t2iesti m6ttetu ja hale linn ning selle eksistentsi eesm2rk on kaevandamine. T2ielik edge of existence.
Ma ei jaksa t2na enam rohkem kirjutada, ent minu praeguse situatsiooni lyhikirjeldus on selline:
Elan ja tootan Huanuco 22relinnas lastekodus, kus elab u 62 last vanuses 6 – 17. Poisse on k6vasti rohkem kui tydrukuid. K2in koos lastega nende huanuco keskkoolis tunde kuulamas, 6petan kuuele ryhmale lastekodulastele inglise keele algtaset ja eriti andekatele annan eratunde, 2rkan kella 6 ja 7 vahel hommikul ja kui ma lastega koolis ei ole siis p2eval k2ib k6va too kirkadega meie lastekodu v2ikestel p6llulappidel. Kirkaga olen suht v6lur juba mulda siirdama. Tantsin ka ja m2ngin v6rkpalli. U 3 p2eval n2dalas k2in s6pradega v2ljas v6i kasv6i yksinda linnas baaris, sest suitsu ja tolmu sees, p2ikese k2es kirkaga mulda kaevata ja kive tassida on raske ja mulle v2ga meeldivad igasugu sour kokteilid, mida siin on palju ja taskukohaste hindadega. Huanucos on v2ikesed tapjak2rbsed. Imevad kohutaval kombel verd ja see h2vitustoo paraneb hirmus kaua u 2 n2dalat. Ja neid on palju. Olen ka korduvalt missadel k2inud, ent religion k2ib mulle n2rvidele, missad on tyytud ja mingite avemariade p6lvili pool tundi korrutamine on debiilne. Muidu olen kuni praeguseni edukas.
3 comentarios:
Great success tundub sinu ettevõtmine.
Ainus asi, et kas sa saaksid teksti natukene rohkem liigendada - oleks veidi mugavam lugeda.
mul jooksis ka kõik silme ees kokku, liigendamine oleks abiks.
postkaarti pole saanud, teised on?
muidu kõlab väga ägedalt.
palju keelt oskad juba?
:D
http://flickr.com/photos/agilitynut/1465345553/
Publicar un comentario